Elas kord üks õnnelik pere Viljandis. Neil oli kena kodu ja eluvanker veeres rahulikult.
Ühel ilusal päeval aga hakkas pererahvas kuulma imelikku häält oma majas. Kord tundus see tulevat elutoast, kord magamistoast ja vahel jälle hoopis kuskilt mujalt. Mees teadis, et maja pööningul elavad Tal nahkhiired- ju nemad ka piiksuvad, ehk on miski neid kesk talve üles ajanud. Läks ja vaatas ja uuris, kuid ei kedagi. Peenikest heli kostus aga ikka edasi.
Pere kannatas seda pidevat piiksumist kolm kuud, kuni Mees lõpuks kutsus appi Sõbra. Kui nahkhiir polnud pööningul, järelikult oli ta kuidagi pugenud laevahele- oli Sõbra abi tarvis, et lagi lahti lammutada ja olevus välja päästa.
Sõber tuligi kaugelt Tartust. Koos kuulasid veel piiksuvat heli ja arutasid, kas see ikka on nahkhiir, kuid Mees oli veendunud, et see ei saa keegi ega miski muu olla.
Tööga oldi juba poolepeal, piiksuv heli kostus ikka samamoodi edasi, kuid nahkhiirest polnud laes jälgegi. Lõpuks küsis Sõber: "Oled Sa kindel, et see suitsuandur pole, mis piiksub, sest patarei on tühi?" Mees vastu: "Ei-ei-ei! See peab olema nahkhiir!" Kuid Sõber polnud mitte nii kindel... Ta läks ja otsis ühe toa laest suitsuanduri, hoidis seda niikaua kõrva juures, kuni kostus piiks... Piiks, mille autoriks oli käesolev suitsuandur... Nüüd jäi ka Mees seda uskuma, et suitsuanduritel peab patareisid vahetama!
Koos naerdi veel olukorra üle, Sõber tuli tagasi Tartusse ja loost sai legend... :)
Kallid lugejad! Soovitused Teile:
*Ärge hakake tühjenenud suitsuanduri patarei pärast maja lammutama, vahetage lihtsalt tühi patarei uue vastu!
*Tehke seda kiiremini kui 3 kuud...
No comments:
Post a Comment