Öös on asju

Mulle meeldib öösiti üleval olla. Siis on kõik vaikne- keegi ei kola treppidel, naabritädid ei aruta päevapoliitikat koridoris, tänav on autodest tühi, mõni takso vaid vahel juhtub mööduma. Ma kuulen oma mõtteid. Ma saan neid rahulikult läbi analüüsida ja plaane teha, head ideed tulevad...

Mulle lihtsalt meeldib vahel iseendaga üksi (kahekesi?) olla. Siis kui maailm ei sega. Päeval on ikka nii, et ma justkui peaks midagi muud tegema, mitte seda, mida ma teen, ükskõik, mis see siis on. Päeval oleks nagu kohustus asjalik olla, öösel omaette saan olla mina ise- süüdimatult poolpimedas toas teki all muusikat kuulata või juutuubist mõttetuid videosid vahtida.

Isegi kui ma öösel otsustan asjalik olla edenevad kõik tegemised kiiremini ja paremini kui päeval. Ehk just sellepärast, et keegi ei sega. Ma suudan öösiti paremini keskenduda. Öö on niiiiii huvitav!

Samas võib öö lihtsalt maha magada ja ikka on äge :)

Evelyle

Ma oleks pidanud Sulle ja Karlile rohkem närvidele käima... Sa oleks pidanud seal olema. Sorry... Ma mõtlesin rohkem nagu selle peale, et Sul on pere, mis ma ikka kiunun ja hädaldan, et tuleeee-eee. See aeg jäi mõne aasta taha, kui me mõlemad vabad ja vallatud olime:) Aga täna on mul kohutavalt kahju, et ma seda ei teinud.

Trafficu esimene laul oli "Kallis ära küsi". Lihtsalt... Nad on niiiii head. Ja ma mõtlesin terve selle laulu ajal, et Sa peaks kah seda kuulama koos minuga.

Nad laulsid veel "Iga ilmaga" ja "Päevast päeva" ja "Meie laulu" ja loomulikult "Kesköödiskot" ja "Elektrit" jne, AGA nad ei laulnud "Vastassuunas". See-eest laulsid nad laulu "Sinuga koos". Eilsest õhtust peale mõtlen ma ühest blogijutust, mille sa kunagi igi-ammu kirjutasid. See on meist:) Ja teatud asjad on jäänud samaks- kuigi meie trajektoorid on praegu teised kui 5 aasta eest, siis näiteks kumbki hilineb meist alati "tunni või paar" või vähemalt pool... :)

Sinu lahkel (veel andmata) loal ma kopeerin ja pasteerin Su blogi:

Sa kirjutasid 7. augustil 2007:

"Sellelsamal Trafficul on lugu-plaadi esmene!-, mis iseloomustab teatud mõttes meie maailma kõige erilisemat sõprussuhet ülimalt hästi….

Traffic, Sinuga Koos:

„Halloo, kas kuuled, hommikust
Kohtume õhtul kohvikus
Kell kuus, menüü on uus

Leppida võime ju
Nii või naa,
Kuid nagu alati
Jälle hilined Sa
Tunni või paar.“

Tegelikult ei olegi vähe neid kordi olnud (ja veel tulemas), kus me varahommikul (kell 12 või midagi taolist) teineteisele äratust korraldame, et kokku leppida, millal ja kus me kohtume… Ja siis jääb kumbki meist kindlasti hiljaks… Tavaliselt mina:D Nojahh, üldjuhul ei ole meie hilinemised „tund või paar“, kuigi tegelikult on neidki ette tulnud… Näiteks jaanipäeval, kui me Janega andsime Maarjale 15-20 minti, et end valmis panna, aga ise jõudsime pooleteise tunni pärast kohale:D

Sa oled süüdimatu
Ja ettearvamatu,
Kuid Sinuga koos
Sinuga koos pean olema.
Sa oled hoolimatu
Ja veidi südametu,
Kuid Sinuga koos
Sinuga koos on nii hea.

Süüdimatu&ettearvamatu! Hahhaaa… Just need iseloomuomadused meie „suhte“ nii eriliseks ju teevadki! Mitte kunagi ei tea, missuguse ajuvabadusega teine üllatada võib… („Kuum ja seksikas turva“, „onud kraavis“, „kas keegi mulle abieluettepanekut ei tahaks teha?“ „kas keegi last ei tahaks osta?“- Meil on lõpmatuseni lugusid asjadest, mida normaalsed inimesed ei teeks… Meie teeme, sest muidu oleks elu igav ju!)

Kustuvad tuled
Ja sulgub baar,
Kuid ära koju
Ei saa me minna veel-
Igav oleks ju see.

Loota ma võin ju nii või naa,
Kuid nagu alati
Jälle puruneb koost
Illusioon.

Sulgub baar ja meie ei lähe kohe kindlasti otseteed koju… Ei, me TAHAME hoopis keset teed kõndida…Keset suurt tänavat…Tartus sobivad selleks ideaalselt Turu tänav, Riia tänav või Narva mnt. Või tahame Statoilis Mika Relax, Take It Easy järgi tantsida... Või tuleb meil hoopis absoluutselt vastupandamatu pulgakommi-isu ja me PEAME seda saama…:D Või tahame me korraldada öise fotosessiooni või… :D

Sa oled uskumatu
Ja vastupandamatu,
Sinuga koos,
Sinuga koos on nii hea!“

Just- täpselt nii… Sa oled uskumatu, ja vastpandamatu, ja Sinuga koos on nii-nii-niiiiiiii HEA!"

Nüüd on meil lihtsalt Kadu ka seltskonnas:D:D



PS, kuna me kohtame? :D

I'm with Cubbins&happy

Bartholomew Cubbins- tegelane lasteraamatust.

Bartholomew Cubbins- Jared Leto pseudonüüm. See Bart ongi minu seinal. Thirty Seconds To Mars, eriti muidugi Jared ise, on Teda kirjeldanud kui üht parajat kaabakat:) Närviline, agressiivne ja tige loominguline geenius. Tomo ühes intervjuus: "He's a prick!" * ja Jared: "He's an angry son of a bitch, but God, we love him! Can't get rid of that bastard." ** Bartholomew Cubbins on Marsi videode režissöör. Mulle enamasti meeldivad need videod.

*Ta on t***!
**Ta on vihane h****poeg, aga me armastame teda. Ei saa kuidagi sellest kaabakast lahti.

Ainust avaldatud pilt Bartist on see must vari:















Rohkem Teda nähtud pole. Ta ei saa ju kuhugi auhindade jagamisele ilmuda kui Jared kohal on:):):) Selline salapärane tüüp.

Mul on hea kujutlusvõime. Seoses selle "I'm with Cubbins" pildiga tekkis mul kohe idee, milline see tüüp täispikkuses välja näeks ja minu arust sobis Ta sellisena mu kapi juurde seinale väga hästi. Lihtsalt toa kujunduse mõttes seina täitma... Ja Tema ümber sobivad väga hästi seinale ka kollased lipikud tarkuseteradega.

Nüüd pean ma seletama, KES Bart selline on ja MIKS ma Teda oma seinale üldse tahtsin! Loogiline ju, et küsitakse.... Ise ma koguaeg kuulutan, et mul on sõber seinal! Oh, kui Te oma nägusid näeksite sel ajal kui mina räägin teile see-on-Jared-Leto-Marsi-laulja-pseudonüüm-teeb-nende-videosid-seega-pm-Jared-ise lugu! Te vaatate mind sellise näoga, et Te ei saa muffigi aru ja nagu ma oleks puhta lolliks läinud. Enda arvates olen ma täiesti normaalne, muide! Vahel ka väga veider...

Palju raskem on vastata küsimusele MIKS. No Ta tõesti minu arvates lihtsalt sobib sinna! Kuigi tüüp on kahtlaselt tihedalt seotud mu viimase vaimustuse lainega... Minu jaoks seondub Ta ilmselt eelkõige Thirty Seconds To Marsiga, seepärast ma Teda ei kardagi, sest Ta on rohkem Jaredi vari kui õuduka tegelane. Ümberkaudsetele on Bart kohutav must peletis:)

Ma pole kunagi olnud postrite seinale riputaja. See on kuidagi õudne, kui keegi sind seinalt koguaeg passib, iga liigutust vahib. Selline mulje jääb mulle postritest, aga oma musta Tonti ma ei karda. Tal pole silmi, Ta "ei näe" mind, Ta "kõnnib" (hiilib) minust lihtsalt mööda. Teiselt poolt mu voodit käib Riivo suitsule, niiet ma olen üldiselt harjunud sellega, et keegi pidevalt ringi siiberdab. Bart ei ole õudne!

Lootusetu, keegi ei usu mind, eriti peale sellist kiidulaulu...





















Seda on nii pagana raske seletada, miks mul seda Tondut vaja on, aga ta on lihtsalt niiiiiii äge!