Thursday, May 17, 2012
Kallid sõbrad!
Kui me nüüd kokku saame, siis tooge mulle lilli! Nartsisse, tulpe, meelespäid... Ükskõik, milliseid lilli. Mulle meeldivad lilled.
Tahab toda kauget reedet tagasi...
Eelmises postituses ma kaebasin, et mu kaua oodatud kood pole saabunud... Ega ta ei saabunud ka paanikameil nr 4 ja 5 peale.
Mis koodist ma räägin? Sellest koodist, mille ma peale raha maksmist saama pidin, et vaadata mitmetunnist 30 Seconds To Marsi stuudio-kontserti ja muud nalja!
Aga alustades algusest: reede oli tore päev! Ma sain oma päevase eesmärgi peaaegu täidetud (lõnga ja muud vidinad ostetud). Sõrmejälgi küll anda ei saanud, aga mis siis ikka, proovin varsti jälle. Päev oli vaatamata pisikesele ärevusele tegelikult hästi lõbus, selline teistsugune. Mul pole ammu nii tore olnud.
Õhtu oli ka lõbus. Mul kästi end suurest kurbusest, et koodi ei tulnudki, täis juua:) Natuke proovisin, aga ei õnnestunud... Mis sa teed kui ei oska seda asja. Lõpuks, kui kell oli umbes 1 öösel juba, ehk siis oli käes see aeg, kui üritus algama pidi, kolisin mina oma arvutiga voodisse ära. Esialgu oli sõbranna ka veidi seal, tutvustasin talle ühte põnevat... lehekülge;) Kirjutasime veel ühe meili vist juba viiendale aadressile, et palun saatke see kood mulle, ma olen ju maksnud, pagan võtaks! Postkast jäi arvutis ühte aknasse lahti, Evely läks tuttu ja mina jäin oma fännikasse passima, teiste pildikesi ülekandest vahtima. Ma ei oskagi öelda, kas ma olin rohkem tige, või kurb... Midagi ma igatahes olin.
Ma üritasin leida veel mingeid variante, kuidas oma koodi saada, et kuhu veel kirjutada või kelle peale karjuda. Ja siis otsustasin, et ma üritan nii sisse logida, et panen ainult kasutajanime ja parooli asemel klikin "forgot password"... Esialgu tekkis ette tekst, et antud meiliaadress (ehk siis kasutajanimi) on neile tundmatu. Ma sõna tõsises mõttes ütlesin sellele netileheküljele, et see pole võimalik, sest see aadress on maksnud pileti eest! Proovisin uuesti... Ikka sama vastus. Ja siis veelkorra...
Vahepeal hoidsin end twitteri ja fännika kaudu kursis sellega, mis ülekandes toimus. Neid kollitasid mingid tehnilised probleemid, sest algus venis umbes 20 minutit hilisemaks ja peale ehk umbes poolt tundi korralist etteastet läks midagi nässu ning mingi kõrvaline tegelane pandi rahvast lõbustama. Vist... Kui ma ikka õigesti aru sain. Aga kuna see "midagi" oli ikka täitsa vussis, siis mõneks ajaks kadus ülekanne üldse eetrist.
Kui mina kolmandat korda sisse logida üritasin, ilma paroolita ("forgot password" kaudu, lootes et siis saan koodi postkasti), oligi vist eetris erakorraline meelelahutaja. Aga kolmandat korda viskas minul punase teksti nina ette... Olin juba käega löömas, kui avastasin, et seekord on lause teistsugune: "Your login details have been sent to your e-mail...."???!!!! Möh? Tegelt kaa vääää? Oligi nii! Lõpuks oli viiendalt meililt vastus ja veel teinegi vastus minu paroolita sisselogimisele: 2 korda oli saadetud mulle seekord kood!!!!! Kell oli 2 öösel juba. Nüüd ma siis üritasin koos parooliga sisse logida, aga videot aknasse ei ilmunud. Ta muudkui laadis ja laadis ja laadis, aga laetud ei saanud. Lasin tal tiksuda umbes 2x10 minutit, aga mida polnud oli videopilt....
Säutsusin twitteris, et kuigi sain koodi (tunnise hilinemisega!), ülekannet ma ikkagi ei näe, sest video jääbki laadima. Ja kuna ma siiski parooli sain, ei ole võimalik ka raha tagasi küsida. Niisiis- kõigest ilma. Aga milleks siis sõbrad on:) Selleks, et mulle twitteris soovitada ülekannet google chrome'iga vaadata, kuna mozillaga oli ka temal pilt kokku jooksnud. Chrome'i mul ei olnud, see tuli installida:) Ennäe imet- sellega sain ka mina pildi ette, aga see oli paljutõotav: üleni must alltekstiga "off air".
AGA! Peaaegu kohe, kui ma olin pildi kätte saanud, jätkus ka ülekanne! Järsku olid Tomo ja Jared mul keset ekraani ja karjusid: "We're baaaaaaaaaack!!!" Ja siis ma kallistasin arvutit esimest korda..... Aga mitte viimast :) Edasi sai ikka väga palju nalja...
Mis see VyRT siis oli, mida ma nii kohutavalt ootasin ja näha tahtsin? Ega ma enne õieti ei teadnudki, kui nägin SEDA:
1. Muusika. See on suurepärane. (Mul jääb JUBA sõnadest puudu...) Esimene lugu, mida mina kuulsin selles ülekandes oli "Night Of The Hunter"- see on alati üks mu lemmikuid olnud. Ja siis tuli "Kings and Queens"...
2. ...ja siis tuli ahv! Neil oli ahv... Väga armas ja häbelik, kolis Tomo kapuutsi sisse pesa tegema. Samas sai see pärdik hakkama asjaga, mida vist keegi kunagi suutnud pole: istus Jaredile pähe! Enne seda loopis ta kaabu muidugi minema, et endale ruumi teha... Kusagil keset ahviga sahmerdamist teatas Jared, loogilise jutu jätkuna: "Holy crap, someone's got wieners!" Ja mina naersin end ribadeks....
3. Veel muusikat. Täiesti uskumatu, aga Mars suudab mind nutma ajada. See, kuidas Jared "The Kill" laulis... Ma sain alles nüüd aru, kui kurb see laul tegelikult on. Vahel tundus, et ta hakkab ise ka seal nutma. Et nutame koos, või midagi... Ma siiski peaaegu suutsin mitte vesistada, aga Jared nagu teadis seda ja jätkas uue lauluga:
Hang me down by the river bed
with the other dead
I will sing the whole way down
Hang me down by the river bed
with the other dead
I will die without a sound
Save me, save me
Oh lord, save me
Save me again
Save me, save me
Oh lord, save me
Save me my friend
Ta ikka oskab, krt.
Ja siis laulis ta veel ühe uue laulu. Samasuguse kurva, nutuka, üksi oma kitarriga...
Aeg oli aga neil seal nii kaugele jõudnud, et keelpillikvartett, kes neil alguses abiks oli, pidi oma kolinaid kokku pakkima hakkama. Siis, kui mina veel ülekannet ei näinud, jõudsid nad ära laulda "Hurricane'i" ja "Closer To The Edge". Minul isiklikult oli kõige rohkem kahju, et ma just seda esimest ei kuulnud, sest see on (minu arvates) üks nende paremaid lugusid üldse. Ja nagu tellitult otsustasid Tomo ja Jared, et enne kui keelpillid lahkuvad peaks just "Hurricane'i" uuesti laulma! Ja siis ma kallistasin jälle oma arvutit...
"Hurricane" on lihtsalt nii ilus laul... Nii ilus, et hästi ilus kohe... Siis tuli neil mõte, et võiks ühe uutest lugudest ka koos keelpillidega teha, mis sellest, et neil noote pole. Nad lubasid lihstalt umbes kaasa tinistada. Jared aga ei suutnud otsustada, millist lugu ta laulab. Proovis üht ja proovis teist, Emma soovitas ka kaadri tagant midagi, mis pidi hea olema:) Jared teab, et Emma teab alati paremini: "Emma knows best!" Sellegipoolest ei tahtnud Jared hästi nõustuda, tal oli hea vabandus: "But I'm scared!" Lõpuks leppis meiega kokku, et ta laulab midagi, aga kui talle ikkagi ei meeldi, siis edasi ei laula, katkestab poolelt sõnalt!
Ja siis laulis ikkagi.... No minge metsa! Kui ainult need jupid, toorikud, nii hästi kõlavad, mis siis veel saab, kui need laulud nö VALMIS on?????
4. Tuuri-film, sellest nägime paari juppi. Üks neist oli laul "The Kill", filmitud erinevatel kontsertidel, umbes teine-kolmas kaader: Tallinna lauluväljak!!!!! Mina: ".........!!!!!!!" St, sõnatu ja ülihäpi:):):) Kalli-kalli arvutile... Meile näidati paari klippi veel, keset juhendamist, et kuidas neid vaatajatele ikka kaamerasse sättida jne, käratas Jared: "Don't listen to her, listen to me!" Aga samas ei unustanud ta ka ümbrust jälgida: "Oh, the monkey is biting someone's hair!" Muuhulgas nägime ka neid tüüpe, kes ajasid sassi Rootsi ja Norra ning kindluse mõttes nimetasid selle lihtsalt Skandinaaviaks :D:D (Kes sai aru, see sai, ülejäänud võivad küsida, kui huvitab.)
5. Pannkoogid. Taigna tegemine- kõikidest komponentidest peab osa ka maha lendama, kas sihilikult või mitte, aga põrandale!
Tema ise oma kokkamisest: "I like to burn everything!" Ja seda ta ka tegi... Üks on kindel- Jared Leto tuleb köögist eemale hoida, ükskõik kui häid pannkooke ta ka ei teeks, enne kui need valmis saavad põletab ta köögi maha!!!! Ta tõesti tekitas oma köögis pisikese tulekahju. Ma pole päris kindel, kas see oli tõesti kogemata, või ikkagi kergelt planeeritud, aga ta pani paberrätikud põlema! Näod olid köögi toimkonnal üsna ehmatanud, aga mine tea, Jared on tegelikult ju hea näitleja... Vähemalt sai naerda. Minul isiklikult jooksid lausa naerupisarad mööda põski.Pannkoogi isu tuli ka, Jared: "I wish that we could digitally send everyone pancakes in a fucking e-mail right through VyRT!" Oleks hea meelega selle e-kirja lahti teinud ja elus esimest korda taimetoitlase pannkooke proovinud:D
6. Artifact. Enne kui me sellenimelisest dokumentaalist üldse ühtegi juppi nägime, pidas Jared kõigile vaatajatele armsa kõne. Ta palus viisakalt ja vaikselt, et järgnevaid lõike ei salvestataks ega levitataks, sest see olevat vaid meile, kes me maksime ja investeerisime VyRTi, kes seda ei teinud ei pea ka nägema. Võin ausalt ja uhkusega öelda, et mina täitsin Jaredi palve!
7. Veelkord muusikaline vahepala. Seekord ei võtnud Jared kitarri kaenlasse, istus hoopis klaveri taha. Ta laulis "Stranger In A Strange Land" eriti kurval (julmal) moel. Ma polnud seda lugu varem laivis kuulnud ja see üks kord nüüd... Noh, sai jälle pisara kätte. Aga sellest oli vähe! Edasi esitas ta "Alibi"! Ma vahel nutan isegi bussis kui ma seda lugu klappidest kuulan, teine pisar tuli ka nüüd selle esitusega ära... See oli lihtsalt nii ilus! (Ma tean küll, et ma kordan end...)
Ülekanne hakkas läbi saama. Tegid lehva-lehva ära, "Kings and Queens" jäi taustal mängima, kuid pilt ei katkenud. Nad jäid stuudiosse sebima ja mina seda vaatama. Otsustasin, et luuran, kuni pilt jookseb. Mõtisklesin selle üle, et kes pärast maja ära koristab...? Ju Jaredil on koristaja ka, oma kokk ju on...
AGA! Ei olnudki ülekande lõpp! Tüng oli! Bänd kolis stuudiosse ja jutustamine läks edasi, kuigi ühel hetkel oli olukord, kus kõik istusid oma telefonidega twitteris ja uurisid vastukaja käimasolevale üritusele:D:D See oli omamoodi naljakas vaatepilt- kõik jõllitavad telefone ja Jared arvutit, vaikus, ja siis Jared märkas, et tuhanded vaatavad kuidas nemad twitteris passivad! Nad tahtsid lihtsalt teada, mis toimub ja kus riigis inimesed veel üleval on, et neid vaadata. Peale nende küsimuse esitamist kulus umbes minut, kuni Jared hakkas ülekande all olevas jutu-aknas vastuseid nägema ja ette lugema. Selline teatavas mõttes vestlus: tema esitas suuliselt küsimuse ja meie saime kirjalikult sinna aknasse talle vastata või seal ise küsimusi esitada ja tema meile vastata.
Ega nad ainult niisama lobisemiseks ka ülekannet ei jätkanud. Nad mängisid meile ette ühe uue laulu tüki ka. Selle laulu, mille sõnad Jared mõni aeg tagasi oma facebooki seinale kirjutas. Need olid nii head read, et enamik lugejaist ei saanud aru, et need just laulusõnad olid. Mina kahtlustasin, et need võivad olla mõnest sellisest loost, mida ma ei tea, laikisin, aga jätsin kommenteerimata. Hoolimata minu loobumisest, leidus tuhandeid, kes neid sõnu väga otseselt võtsid ja oma arvamust jagasid:) Ehk siis- jälle tüng! Aga laul ja sõnad tundusid... paljutõotavad:)
Witness, tell me what you think of my life
judge me, jury, if I'm wrong or I'm right
I've got secrets and lies that would blow your mind
You're the one who tought me not to love
I'm the one who tought you to say "no"
The way I go
Away I go
Away
I'm cursed
Päris lõpuks võttis Jared jälle kitarri kaenlasse ja laulis "Was It A Dream". Peale seda lugu sai ülekanne tegelikult ka läbi. Ma vaatasin veel natuke aega musta ekraani ja mõtlesin.... Mul oli hommik juba! Kell oli umbes 6.45, päike oli suures kõrges ja kogu see eelnev 4 tundi tunduski nagu uni. Hästi lahe uni. Lõualuud olid naermisest valusad!
8. Üldine taust, sebimine- seda oli huvitav jälgida. Kuigi Jared oli ülekandes üks põhilistest esinejatest, siis samas püüdis ta ka kontrolli hoida selle üle, mis toimus kaadri taga, ta lihtsalt PIDI teadma, mis toimub. Ta kamandas pidevalt kaameramehi, seletas, kuidas nad midagi filmima peaks, kus seisma, mida näitama jne.
Iga korraga, kui toimus mingi liikumine ühest ruumist teise, kaasnes küsimus: "Do we need a mic?" Umbes poole ülekande pealt muutus see juba naljakaks:)
Ja Emma... Tema on endale ikka raske töö saanud. Kui Jared kamandab, siis enamasti on Emma see, kes jooksma peab. Ja nii nad siis jooksid, üksteise järel- Jared kadus korraks kuhugi kardina taha, Emma rallitas järgi ja vastupidi... Minul isiklikult oli väga naljakas, kui Jared küsis Emma käest, kas on veel mingeid uudiseid, mida ta rääkima pidi:) Vana mees ka juba, mälu kipub alt vedama vist:):):) Kuigi tegelikult- tüüp tegeleb sõna otseses mõttes saja asjaga korraga, pole ime, et mõni kipub meelest minema. Aga naljakas oli ikkagi!
Lisaks kogu sisulise ja tehnilise poole kamandamisele oli Jaredil veel läbi ülekande üks pidevat täitmist vajav nõudmine: andke teada, mis toimub netis! Koguaeg pidi keegi talle arvuti nina ette tooma, või talle telefoni ulatama või lihtsalt infoteatekesi näppude vahele andma. Ta tõesti pidi KÕIKE teadma, mis toimub ja mis muljed on, Echeloni arvamus on talle oluline.
9. Jaredi hääl. Ma ei teadnudki, et tal niiii ilus hääl on! Ma olin kuulnud küll teisi unplugged esitusi ja kontserti temalt, aga seekord kõlas tema hääl eriti tugevalt ja ilusalt ja... kõlavalt. Ma ei oska seda eriti hästi sõnastada, aga ma üllatusin! Mulle tundus, et ta laulis sel korral paremini kui kõik varasemad esitused, mida mina kuulnud olen.
10. Re-VyRT. Nädal peale otseülekannet riputati kogu see 4 tundi veel üheks päevaks (seda LA aja järgi, Eestis oli siis öö!) samale aadressile üles, kust pileti ostnud said sama parooliga sisse logida seda uuesti vaadata. Kutsusin sõbranna külla, kel otseülekannet vaadata ei õnnestunud, ja vaatasime taaskord pool ööd VyRTi.
Kogu VyRT oli ülilahe! Hea muusika (kokku esitati u 15 laulu, millest 5 olid tutt-uued), palju nalja, lisaks sai pisut Jaredi kodu piiluda ja neid endid natuke teises olukorras näha. Väga äge:)
Mis koodist ma räägin? Sellest koodist, mille ma peale raha maksmist saama pidin, et vaadata mitmetunnist 30 Seconds To Marsi stuudio-kontserti ja muud nalja!
Aga alustades algusest: reede oli tore päev! Ma sain oma päevase eesmärgi peaaegu täidetud (lõnga ja muud vidinad ostetud). Sõrmejälgi küll anda ei saanud, aga mis siis ikka, proovin varsti jälle. Päev oli vaatamata pisikesele ärevusele tegelikult hästi lõbus, selline teistsugune. Mul pole ammu nii tore olnud.
Õhtu oli ka lõbus. Mul kästi end suurest kurbusest, et koodi ei tulnudki, täis juua:) Natuke proovisin, aga ei õnnestunud... Mis sa teed kui ei oska seda asja. Lõpuks, kui kell oli umbes 1 öösel juba, ehk siis oli käes see aeg, kui üritus algama pidi, kolisin mina oma arvutiga voodisse ära. Esialgu oli sõbranna ka veidi seal, tutvustasin talle ühte põnevat... lehekülge;) Kirjutasime veel ühe meili vist juba viiendale aadressile, et palun saatke see kood mulle, ma olen ju maksnud, pagan võtaks! Postkast jäi arvutis ühte aknasse lahti, Evely läks tuttu ja mina jäin oma fännikasse passima, teiste pildikesi ülekandest vahtima. Ma ei oskagi öelda, kas ma olin rohkem tige, või kurb... Midagi ma igatahes olin.
Ma üritasin leida veel mingeid variante, kuidas oma koodi saada, et kuhu veel kirjutada või kelle peale karjuda. Ja siis otsustasin, et ma üritan nii sisse logida, et panen ainult kasutajanime ja parooli asemel klikin "forgot password"... Esialgu tekkis ette tekst, et antud meiliaadress (ehk siis kasutajanimi) on neile tundmatu. Ma sõna tõsises mõttes ütlesin sellele netileheküljele, et see pole võimalik, sest see aadress on maksnud pileti eest! Proovisin uuesti... Ikka sama vastus. Ja siis veelkorra...
Vahepeal hoidsin end twitteri ja fännika kaudu kursis sellega, mis ülekandes toimus. Neid kollitasid mingid tehnilised probleemid, sest algus venis umbes 20 minutit hilisemaks ja peale ehk umbes poolt tundi korralist etteastet läks midagi nässu ning mingi kõrvaline tegelane pandi rahvast lõbustama. Vist... Kui ma ikka õigesti aru sain. Aga kuna see "midagi" oli ikka täitsa vussis, siis mõneks ajaks kadus ülekanne üldse eetrist.
Kui mina kolmandat korda sisse logida üritasin, ilma paroolita ("forgot password" kaudu, lootes et siis saan koodi postkasti), oligi vist eetris erakorraline meelelahutaja. Aga kolmandat korda viskas minul punase teksti nina ette... Olin juba käega löömas, kui avastasin, et seekord on lause teistsugune: "Your login details have been sent to your e-mail...."???!!!! Möh? Tegelt kaa vääää? Oligi nii! Lõpuks oli viiendalt meililt vastus ja veel teinegi vastus minu paroolita sisselogimisele: 2 korda oli saadetud mulle seekord kood!!!!! Kell oli 2 öösel juba. Nüüd ma siis üritasin koos parooliga sisse logida, aga videot aknasse ei ilmunud. Ta muudkui laadis ja laadis ja laadis, aga laetud ei saanud. Lasin tal tiksuda umbes 2x10 minutit, aga mida polnud oli videopilt....
Säutsusin twitteris, et kuigi sain koodi (tunnise hilinemisega!), ülekannet ma ikkagi ei näe, sest video jääbki laadima. Ja kuna ma siiski parooli sain, ei ole võimalik ka raha tagasi küsida. Niisiis- kõigest ilma. Aga milleks siis sõbrad on:) Selleks, et mulle twitteris soovitada ülekannet google chrome'iga vaadata, kuna mozillaga oli ka temal pilt kokku jooksnud. Chrome'i mul ei olnud, see tuli installida:) Ennäe imet- sellega sain ka mina pildi ette, aga see oli paljutõotav: üleni must alltekstiga "off air".
AGA! Peaaegu kohe, kui ma olin pildi kätte saanud, jätkus ka ülekanne! Järsku olid Tomo ja Jared mul keset ekraani ja karjusid: "We're baaaaaaaaaack!!!" Ja siis ma kallistasin arvutit esimest korda..... Aga mitte viimast :) Edasi sai ikka väga palju nalja...
Mis see VyRT siis oli, mida ma nii kohutavalt ootasin ja näha tahtsin? Ega ma enne õieti ei teadnudki, kui nägin SEDA:
1. Muusika. See on suurepärane. (Mul jääb JUBA sõnadest puudu...) Esimene lugu, mida mina kuulsin selles ülekandes oli "Night Of The Hunter"- see on alati üks mu lemmikuid olnud. Ja siis tuli "Kings and Queens"...
2. ...ja siis tuli ahv! Neil oli ahv... Väga armas ja häbelik, kolis Tomo kapuutsi sisse pesa tegema. Samas sai see pärdik hakkama asjaga, mida vist keegi kunagi suutnud pole: istus Jaredile pähe! Enne seda loopis ta kaabu muidugi minema, et endale ruumi teha... Kusagil keset ahviga sahmerdamist teatas Jared, loogilise jutu jätkuna: "Holy crap, someone's got wieners!" Ja mina naersin end ribadeks....
3. Veel muusikat. Täiesti uskumatu, aga Mars suudab mind nutma ajada. See, kuidas Jared "The Kill" laulis... Ma sain alles nüüd aru, kui kurb see laul tegelikult on. Vahel tundus, et ta hakkab ise ka seal nutma. Et nutame koos, või midagi... Ma siiski peaaegu suutsin mitte vesistada, aga Jared nagu teadis seda ja jätkas uue lauluga:
Hang me down by the river bed
with the other dead
I will sing the whole way down
Hang me down by the river bed
with the other dead
I will die without a sound
Save me, save me
Oh lord, save me
Save me again
Save me, save me
Oh lord, save me
Save me my friend
Ta ikka oskab, krt.
Ja siis laulis ta veel ühe uue laulu. Samasuguse kurva, nutuka, üksi oma kitarriga...
Aeg oli aga neil seal nii kaugele jõudnud, et keelpillikvartett, kes neil alguses abiks oli, pidi oma kolinaid kokku pakkima hakkama. Siis, kui mina veel ülekannet ei näinud, jõudsid nad ära laulda "Hurricane'i" ja "Closer To The Edge". Minul isiklikult oli kõige rohkem kahju, et ma just seda esimest ei kuulnud, sest see on (minu arvates) üks nende paremaid lugusid üldse. Ja nagu tellitult otsustasid Tomo ja Jared, et enne kui keelpillid lahkuvad peaks just "Hurricane'i" uuesti laulma! Ja siis ma kallistasin jälle oma arvutit...
"Hurricane" on lihtsalt nii ilus laul... Nii ilus, et hästi ilus kohe... Siis tuli neil mõte, et võiks ühe uutest lugudest ka koos keelpillidega teha, mis sellest, et neil noote pole. Nad lubasid lihstalt umbes kaasa tinistada. Jared aga ei suutnud otsustada, millist lugu ta laulab. Proovis üht ja proovis teist, Emma soovitas ka kaadri tagant midagi, mis pidi hea olema:) Jared teab, et Emma teab alati paremini: "Emma knows best!" Sellegipoolest ei tahtnud Jared hästi nõustuda, tal oli hea vabandus: "But I'm scared!" Lõpuks leppis meiega kokku, et ta laulab midagi, aga kui talle ikkagi ei meeldi, siis edasi ei laula, katkestab poolelt sõnalt!
Ja siis laulis ikkagi.... No minge metsa! Kui ainult need jupid, toorikud, nii hästi kõlavad, mis siis veel saab, kui need laulud nö VALMIS on?????
4. Tuuri-film, sellest nägime paari juppi. Üks neist oli laul "The Kill", filmitud erinevatel kontsertidel, umbes teine-kolmas kaader: Tallinna lauluväljak!!!!! Mina: ".........!!!!!!!" St, sõnatu ja ülihäpi:):):) Kalli-kalli arvutile... Meile näidati paari klippi veel, keset juhendamist, et kuidas neid vaatajatele ikka kaamerasse sättida jne, käratas Jared: "Don't listen to her, listen to me!" Aga samas ei unustanud ta ka ümbrust jälgida: "Oh, the monkey is biting someone's hair!" Muuhulgas nägime ka neid tüüpe, kes ajasid sassi Rootsi ja Norra ning kindluse mõttes nimetasid selle lihtsalt Skandinaaviaks :D:D (Kes sai aru, see sai, ülejäänud võivad küsida, kui huvitab.)
5. Pannkoogid. Taigna tegemine- kõikidest komponentidest peab osa ka maha lendama, kas sihilikult või mitte, aga põrandale!
Tema ise oma kokkamisest: "I like to burn everything!" Ja seda ta ka tegi... Üks on kindel- Jared Leto tuleb köögist eemale hoida, ükskõik kui häid pannkooke ta ka ei teeks, enne kui need valmis saavad põletab ta köögi maha!!!! Ta tõesti tekitas oma köögis pisikese tulekahju. Ma pole päris kindel, kas see oli tõesti kogemata, või ikkagi kergelt planeeritud, aga ta pani paberrätikud põlema! Näod olid köögi toimkonnal üsna ehmatanud, aga mine tea, Jared on tegelikult ju hea näitleja... Vähemalt sai naerda. Minul isiklikult jooksid lausa naerupisarad mööda põski.Pannkoogi isu tuli ka, Jared: "I wish that we could digitally send everyone pancakes in a fucking e-mail right through VyRT!" Oleks hea meelega selle e-kirja lahti teinud ja elus esimest korda taimetoitlase pannkooke proovinud:D
6. Artifact. Enne kui me sellenimelisest dokumentaalist üldse ühtegi juppi nägime, pidas Jared kõigile vaatajatele armsa kõne. Ta palus viisakalt ja vaikselt, et järgnevaid lõike ei salvestataks ega levitataks, sest see olevat vaid meile, kes me maksime ja investeerisime VyRTi, kes seda ei teinud ei pea ka nägema. Võin ausalt ja uhkusega öelda, et mina täitsin Jaredi palve!
7. Veelkord muusikaline vahepala. Seekord ei võtnud Jared kitarri kaenlasse, istus hoopis klaveri taha. Ta laulis "Stranger In A Strange Land" eriti kurval (julmal) moel. Ma polnud seda lugu varem laivis kuulnud ja see üks kord nüüd... Noh, sai jälle pisara kätte. Aga sellest oli vähe! Edasi esitas ta "Alibi"! Ma vahel nutan isegi bussis kui ma seda lugu klappidest kuulan, teine pisar tuli ka nüüd selle esitusega ära... See oli lihtsalt nii ilus! (Ma tean küll, et ma kordan end...)
Ülekanne hakkas läbi saama. Tegid lehva-lehva ära, "Kings and Queens" jäi taustal mängima, kuid pilt ei katkenud. Nad jäid stuudiosse sebima ja mina seda vaatama. Otsustasin, et luuran, kuni pilt jookseb. Mõtisklesin selle üle, et kes pärast maja ära koristab...? Ju Jaredil on koristaja ka, oma kokk ju on...
AGA! Ei olnudki ülekande lõpp! Tüng oli! Bänd kolis stuudiosse ja jutustamine läks edasi, kuigi ühel hetkel oli olukord, kus kõik istusid oma telefonidega twitteris ja uurisid vastukaja käimasolevale üritusele:D:D See oli omamoodi naljakas vaatepilt- kõik jõllitavad telefone ja Jared arvutit, vaikus, ja siis Jared märkas, et tuhanded vaatavad kuidas nemad twitteris passivad! Nad tahtsid lihtsalt teada, mis toimub ja kus riigis inimesed veel üleval on, et neid vaadata. Peale nende küsimuse esitamist kulus umbes minut, kuni Jared hakkas ülekande all olevas jutu-aknas vastuseid nägema ja ette lugema. Selline teatavas mõttes vestlus: tema esitas suuliselt küsimuse ja meie saime kirjalikult sinna aknasse talle vastata või seal ise küsimusi esitada ja tema meile vastata.
Ega nad ainult niisama lobisemiseks ka ülekannet ei jätkanud. Nad mängisid meile ette ühe uue laulu tüki ka. Selle laulu, mille sõnad Jared mõni aeg tagasi oma facebooki seinale kirjutas. Need olid nii head read, et enamik lugejaist ei saanud aru, et need just laulusõnad olid. Mina kahtlustasin, et need võivad olla mõnest sellisest loost, mida ma ei tea, laikisin, aga jätsin kommenteerimata. Hoolimata minu loobumisest, leidus tuhandeid, kes neid sõnu väga otseselt võtsid ja oma arvamust jagasid:) Ehk siis- jälle tüng! Aga laul ja sõnad tundusid... paljutõotavad:)
Witness, tell me what you think of my life
judge me, jury, if I'm wrong or I'm right
I've got secrets and lies that would blow your mind
You're the one who tought me not to love
I'm the one who tought you to say "no"
The way I go
Away I go
Away
I'm cursed
Päris lõpuks võttis Jared jälle kitarri kaenlasse ja laulis "Was It A Dream". Peale seda lugu sai ülekanne tegelikult ka läbi. Ma vaatasin veel natuke aega musta ekraani ja mõtlesin.... Mul oli hommik juba! Kell oli umbes 6.45, päike oli suures kõrges ja kogu see eelnev 4 tundi tunduski nagu uni. Hästi lahe uni. Lõualuud olid naermisest valusad!
8. Üldine taust, sebimine- seda oli huvitav jälgida. Kuigi Jared oli ülekandes üks põhilistest esinejatest, siis samas püüdis ta ka kontrolli hoida selle üle, mis toimus kaadri taga, ta lihtsalt PIDI teadma, mis toimub. Ta kamandas pidevalt kaameramehi, seletas, kuidas nad midagi filmima peaks, kus seisma, mida näitama jne.
Iga korraga, kui toimus mingi liikumine ühest ruumist teise, kaasnes küsimus: "Do we need a mic?" Umbes poole ülekande pealt muutus see juba naljakaks:)
Ja Emma... Tema on endale ikka raske töö saanud. Kui Jared kamandab, siis enamasti on Emma see, kes jooksma peab. Ja nii nad siis jooksid, üksteise järel- Jared kadus korraks kuhugi kardina taha, Emma rallitas järgi ja vastupidi... Minul isiklikult oli väga naljakas, kui Jared küsis Emma käest, kas on veel mingeid uudiseid, mida ta rääkima pidi:) Vana mees ka juba, mälu kipub alt vedama vist:):):) Kuigi tegelikult- tüüp tegeleb sõna otseses mõttes saja asjaga korraga, pole ime, et mõni kipub meelest minema. Aga naljakas oli ikkagi!
Lisaks kogu sisulise ja tehnilise poole kamandamisele oli Jaredil veel läbi ülekande üks pidevat täitmist vajav nõudmine: andke teada, mis toimub netis! Koguaeg pidi keegi talle arvuti nina ette tooma, või talle telefoni ulatama või lihtsalt infoteatekesi näppude vahele andma. Ta tõesti pidi KÕIKE teadma, mis toimub ja mis muljed on, Echeloni arvamus on talle oluline.
9. Jaredi hääl. Ma ei teadnudki, et tal niiii ilus hääl on! Ma olin kuulnud küll teisi unplugged esitusi ja kontserti temalt, aga seekord kõlas tema hääl eriti tugevalt ja ilusalt ja... kõlavalt. Ma ei oska seda eriti hästi sõnastada, aga ma üllatusin! Mulle tundus, et ta laulis sel korral paremini kui kõik varasemad esitused, mida mina kuulnud olen.
10. Re-VyRT. Nädal peale otseülekannet riputati kogu see 4 tundi veel üheks päevaks (seda LA aja järgi, Eestis oli siis öö!) samale aadressile üles, kust pileti ostnud said sama parooliga sisse logida seda uuesti vaadata. Kutsusin sõbranna külla, kel otseülekannet vaadata ei õnnestunud, ja vaatasime taaskord pool ööd VyRTi.
Kogu VyRT oli ülilahe! Hea muusika (kokku esitati u 15 laulu, millest 5 olid tutt-uued), palju nalja, lisaks sai pisut Jaredi kodu piiluda ja neid endid natuke teises olukorras näha. Väga äge:)
Subscribe to:
Posts (Atom)