Thursday, January 28, 2010

Sisutu sissekanne

Ma väga vabandan, aga järgnev lõik on väga mõttetu.

Ma kohtasin täna Patsiga Poissi! Hommikul bussile Ta ei tulnud, aga Lõunakas jalutas mulle vastu! Temaga on kõik korras, nii tore:)

Tänan tähelepanu eest!

Wednesday, January 27, 2010

"Laulupidu, Rakvere 2009"

Käisime täna korvpalli vaatamas (TÜ Rock-BC Kalev Cramo). Minust paremal maandus Riivo ja vasakul keegi tundmatu tüüp, kes küsis, kas plats on vaba. Oli küll:)

Miks tüüp üldse oluline oli? Tal oli sinine pasun käes! Kalevi fännidel on tavaliselt sinised pasunad, meie omadel valged või mustad. Ma mõtlesin, et kui ta on tõesti kalevlane, siis ma ilmselt lähen mängu jooksul temaga tülli.... Või vähemalt vihastan iga kord, kui ta Rockile vilistab... (Üldiselt ma pole vägivaldne:P) Aga samas oli tal valge pikkade varrukatega pluusi peal must särk- must-valge viitaks nagu Rockile...

Siis tuli Kalev väljakule ja tüüp puhus pasunat. Aga Kalevi fännid vilistavad ju nagunii oma meeskonna välja, seega mu segadus säilis. Natuke hiljem tuli ka Rock platsile ja tüüp plaksutas neile- mul hakkas tekkima lootus, et ehk seekord ma ei tõmmanud siiski vastaste fänne ligi. Kuigi mõni võib ju nii viisakas ka olla, et enne mängu plaksutab suurest austusest vastastele.

Lõpuks algas mäng ja selgus, et blond tüüp sinise pasunaga oli täiesti "meie mees":):) Õnneks elas ta kaasa ka- pasundas ja plaksutas ja ahastas, kus vaja. Mina ka. Riivo vahepeal ka. Me olime seal tribüünil vist ainukesed, kes seda tegid. Seega, sinise pasunaga mees- suuuur aitähh Sulle, et Sa kaasa elasid!!! Ma ei tundnud end seekord nii üksinda, nagu tavaliselt! Meid oli lausa kaks, kes terve mängu meeskonda toetasid! (Ma räägin sellest mitte-fännisektori tribüünist...)

Rahvas on viimasel ajal niiiiiii uimane! Fännisektoril on terve armee trumme ja nad teevad lärmi ka, aga ülejäänud on nagu mingi kari mökusid, kes teevad suu lahti vaid kas õlle joomiseks või kohtunike sõimamiseks! Nad ei plaksuta ka enam nii palju kui varem. Ok, väike õlu... No las olla, jooge... Aga kohtunike sõimamine hakkas küll närvidele käima. Keskenduge mängule! Ma ei ütle, et tandem Suslov-Suslov-Tundmatu oleks täiesti õiglaselt vilistanud, aga siiski... See ropendamine on mõttetu... Kohtunike otsust see ei muuda.

Rahvas, kui te juba kohale tulete, siis tehke häält ka! Meeskonna toetuseks!

Niisiis, aitäh veelkord sinise pasunaga tüübile, kelle särgi seljal oli tekst: "Laulupidu, Rakvere 2009".

Tuesday, January 19, 2010

Mured

1. Kas keegi teab, kus on Patsiga Poiss? Ostis auto endale vä? Ma pole teda mingi kuu aega näinud... Ma olen viimasel ajal päris tihedalt tööl käinud, aga teda pole mitte ühelgi hommikul tulnud:(

2. Ma ei näe homme Jevgeni Pljustšenko sõitu!!!!! Ta on vist ainuke vene sportlane, kes mulle siiralt ja südamest meeldib ja kellele ma pöialt hoian! Ta on lihtsalt lahe! Aga ma olen homme tööl, ega näe meeste lühikava:( Pagan küll...

Wednesday, January 13, 2010

Monday, January 4, 2010

"Nummi"

Viimase aasta jooksul olen järjest enam igasugustes suhtlusportaalides näinud kasutatavat imelikke sõnu, mida varem nagu pole olemas olnud. Vähemalt mina ei tea neid; sellised kummalised, lapsikud teisendused normaalsetest sõnadest. Kõige hullem on see, et neid moodustisi kasutavad täiskasvanud inimesed, mitte lapsed.

Mul puudub sõnavara, et kirja panna tunnet, mis mind valdab, kui ma loen kuskilt täiskasvanud inimeste kirjutatud lauseid stiilis: Issand kui nummi nupsik; Nii numpa; jms!!! Seda on vastik lugeda, mul hakkab halb. Kas selline lällutamine ongi kogu nende kirjaoskus? Sellisel tasemel nad ongi? Minule jääb selline mulje... Kas kellelegi pole pähe tulnud, et kui midagi normaalset öelda ei ole, ärge siis öelge midagi? Vaikus on kuldne, teip hõbedane...

Igasugust nummitamist märkasin kõige esimesena rate's. Seal on vist lausa mingi oma käitumiskoodeks välja arenenud: kui keegi kirjutab Sulle, et Sa oled ilus, siis pead talle kindlasti vastama ühega lausetest: "Ise oled" või siis "Oled küll". Teisiti vastata ei tohi, muidu rikud kirjutamata reegleid ja teenid kõigi tõsimeelsete reitijate pahameele. Kuna mina ei viitsinud nii kõigile vastuseks kirjutada ja võltsilt "naeratada", siis kustutasin sealt konto. Vaidlemine selle üle, kumb ilusam on, ei paku pinget... Aga koos selle "käitumisreeglistiku" avastamisega hakkasidki silma need kummalised sõnad: nummi, numpa, nupsik jne. Need jäid rate'sse maha... Eks suur osa rate kasutajatest ole vist lapsed või teismelised. Võib- olla olen ma lihtsalt liiga vana selle portaali jaoks...? Ikkagi 23...

Orkut oli minu jaoks üldiselt normaalne koht, kus aeg- ajalt mõne inimese Külalisteraamatusse sissekanne jätta, kui midagi öelda oli. Kahjuks on nüüdseks ka orkutisse imbunud see imelik sõnavara. Vastik on seda näha seal, sest tegelikult pole ju orkut mingi laste- portaal. See oligi koht, kus sai otsida oma sõbrad- tuttavad üles, panna nad sõbralisti ja vajadusel nendega kontakteeruda selle portaali kaudu. Kahjuks on orkut arenenud ka seda teed, et saab pilte kommenteerida ja juurde on tekkinud veel mingid vidinad, millesse ma pole eriti süvenenud, aga need ei tundu just suhtlemisega seotud olevat, seega need ei hakkagi vist huvitama. Koos piltide kommenteerimisega on nummindus orkutisse ka jõudnud. No ei meeldi see asi... Mulle tundub, et asja esialgne mõte kaob sinna vidinate ja nummide asjade sisse ära. Aga konto on mul seal veel alles;) Nagu facebook'iski. See on orkutiga üsna sarnane, kuid nummitamist seal (veel?) pole. Ehk ei tule ka.

Vahel võib lapsikult käituda ju küll. Ise teen ka seda aeg-ajalt:) Aga kõigel on kusagil piir. Kui see nummitamine saab inimese tavaliseks sõnavaraks, siis on see minu arvates pigem nagu taandareng...

PS, minuga ei pea nõustuma:P Nummitajad, ärge mind siis päris maha lööge;)



Hoopis kummaline asi on Twitter! Sinna tuleb kirja panna 140 tähemärgiga see, mida parajasti tehakse, ehk siis lühikeste lausetega. Kas see mitte ei rikugi inimese väljendusvõimet? Kirjutatakse võimalikult lühidalt või lühenditega, aga pikemat teksti ei suudagi hiljem kirja panna, sest pole enam harjunud. Kui end kuidagi ikkagi nö vormis hoida, siis tegelikult on Twitter isegi huvitav asi:) Ühtepidi mõttetu, aga ikkagi... Mõnda aega ma kindlasti säutsun seal ka:) Vast ei lähe kirjaoskus käest ära, aga eks see paistab hiljem mu blogist välja... :)

Saturday, January 2, 2010

Mina ja suhtlusportaalid

Nüüd olen ma popp ja noortepärane- tegin Twitterisse konto! Pikka aega ei saanud ma aru, mis asi see on. Praegu natuke nagu juba tean, või vähemalt arvan, et tean... Niisiis on minu ettekujutus selline: tuleb võimalikult tihedalt sinna kirja panna, mida parajasti teed! Ja siis sõbrad saavad lugeda ja kommenteerida ning vastata. On siiski üks asi, millest ma aru ei saa: MILLEKS seda vaja on???? Keda peaks huvitama, mida ma igal hetkel teen??? See, keda huvitab minu käekäik, helistab mulle ja küsib, kuidas mul läheb, või siis saadab e-maili. Ja lõpuks pole ju Twitterisse muud kirjutada kui et "Istun Twitteris!"????

Tean juba ette, et minust ei saa head "säutsujat", nagu seda nimetatakse. Ma lihtsalt ei viitsi sellistes portaalides passida. Orkutis ikka käin vahest, aga need ülejäänud... Mul oli mõnda aega konto ka rate's ja Netlog'is, kuid kustutasin need ära, sest ma ei külastanud neid nagunii. Facebook'is ja MySpace'is on mul ka konto, mida ma vahel isegi külastan, sest esimeses suhtlusportaalis on mul isegi sõpru. Ehk nüüd Twitterisse ilmub ka;) Üks juba on;)

Miks ma ei viitsi neis portaalides kolada? Sest need on ju suhtlusportaalid ja ma kasutan neid suhtlemiseks, mis tähendab, et login sisse, vaatan, kas mulle mingeid teateid on ning login välja. No kui teateid on, siis ikka vastan enne välja logimist. Aga milleks seal kõik need muud lisad? Piltide hindamised, mingid mängud jne. Vot nendega mina jamada ei viitsi... Lihtsalt ei näe mõtet.

Eks näis, kaua ma "säutsuda" viitsin, aga tehke ka Twitterisse konto ja uurige:)