Täna on 1. september.Mina kooli ei lähe, aga üks mu pisike sugulane läks esimesse klassi ja teine viiendasse. Käisin ka sellel aktusel ja esimese klassi jütsile lilli viimas. Seoses sellega meenutasin seal ka ise vaikselt oma esimesse klassi minekut, hilisemast ajast jäid osad abituriendid ka meelde...
Mind viisid kooli 2 noormeest. Mulle on ikka koguaeg mehed meeldinud:) Ma küll natuke kartsin, ikkagi kahe hiiglasliku mehe vahel patseerida kuhugi metsa... (
Põlva Ühisgümnaasiumi aktused toimusid enamasti Intsikurmus, see on mets, kus on laululava, kes veel ei teadnud...) Samas oleks just võinud end ju turvaliselt tunda? Teistel oli saatjateks üks abiturient, minul 2 meest- super:) Nad küsisid ka mu käest mitu korda, et kas ma äkki tahan ema järgi oodata, et kas ma kardan, aga ma vapralt raputasin pead ega astunud rongkäigust kõrvale. Lõpuks olin enda üle kohe päris uhke!
Pärast kevadel, kui pidime ise nemad koolist nö ära saatma, ei olnud mul enam küll meeles, millised täpselt need poisid olid, kes mind kooli tõid, aga kaks tükki krabasin endale sellegipoolest:D
Kusagilt hilisemast, ehk 5-9 klassist, on jäänud meelde üks üsna pikka kasvu turske tüüp, sest tal olid piiiiiiiiikad tagumikuni blondid juuksed. Selle vägeva patsi pärast ta mulle meeldiski:D
Üks blond oli ükskord veel, aga temast ma pikemalt ei räägi;)
Samas on inimesi, kes kinnitavad, et käisid minuga samas koolis ja ka samal ajal, vanusevahe ehk paar aastat, aga no tee või tina, mina pole neid näind ega kuulnud!!!!
Imelikud asjad on meelde jäänud... Elu ja mälu on üldse kummalised.
