Ma avastasin täna, et mul on ruumi areneda küll ja veel. Igas suunas. Ka "ma-pole-normaalne" suunas!
Ma leidsin mingi Hurts'i fännilehekülje: http://6hoursawayfromhappiness.tumblr.com/
See on ikka hästi naljakas moodustis! See tundub olevat midagi blogi sarnast, aga lihtsalt Hurts'i teemaline. Fänni(tari)d postitavad sinna oma tehtud pilte ja lugusid, kuidas nad bändiliikmetelt autogrammi said jne. Need jutustused on niiiiii võimatult tibilikud!!!! Tihti on iga lause järel "OMG" (juhuks, kui keegi ei tea tähendust: oh my god- issand jumal) ja põhiline teema pole üldse mitte muusika vaid see, kui sinised silmad on Adamil, kui pikk ta olla võiks, mis sõna nad tervituseks kasutasid jne...
Paar näidet:
"So you've stood next to Adam? Can you maybe estimate how tall is he?" "So did you get an autograph? Did you talk to them? What did Adam say? OMG I can't believe he said hey to you"
Jummal küll!!!! Mul tekkis küsimus, kas nad Hurts'i muusikast midagi teavad???? Või nad käivad ainult poisse vaatamas??? Ma olen seda juba kuskil kuulutanud, et silm puhkab küll neid vaadates, aga ausalt ka, minu jaoks on kõige olulisem siiski muusika.
Ma polnud Hurts'ist mitte midagi kuulnud, kui Riivo nõudis oma suvise külaskäigu ajal nende "Better Than Love'i". Olin täiesti veendunud, et mulle ei meeldi miski, mille nimi on HURTS! Ja üsna tihti mulle üldse ei meeldi, mis Riivole meeldib... Niiet ma olin väga pessimistlik. Aga ma siiski kuulasin korra selle laulu üle ja mulle täitsa meeldis! Ma ei mäleta, et ma seda raadiost kuulnud oleks... Muusikakanaleid ma ei vaadanud ja nii oligi see laul minu jaoks absoluutselt tundmatu. Peale seda, kui Riivo tagasi läände suundus, ma unustasin selle laulu, sest nagu öeldud- vabal ajal ma ei kuulanud muusikat ja raadiost seda kah ei mängitud. (Klappidest kuulasin tööle-koju sõidu ajal siis a-ha'd või hiljem Mikat.)
Siis tuli september. Ja järsku pasundati pidevalt Uunos mingist suuuurepärasest uuest briti bändist Hurts, kellel pidi olema veeeeel suuuuuurepärasem laul "Wonderful Life". (Bändi nimi polnud ka tuttav, lihtsalt polnud meeles!) Mina muidugi olin kohe (ilma laulu kuulmata) veendunud, et ju see ikka mingi uusversioon Black'i kunagisest hitist on, pealkiri oli ju sama! Kirusin veel, et krt, midagi ise välja ei mõelda, pidevalt tehakse vanu lugusid ümber, igaaaaav....
Samal ajal oli teiste hulgas raadiosse ilmunud mingi hästi teistmoodi lugu, mis mulle jubedalt meeldis, aga ma polnud pihta saanud, kes see oli või mis selle pealkiri olla võiks. Ma kuulsin raadiot ju ainult tööl ja seal ei saa päris nii KUULATA, et oi, see laul tuleb, nüüd istun ja kuulan, millest lauldakse ja mõtlen, mis pealkiri võiks olla! Taustaks lihtsalt see lugu kõlas teistest nii erinevalt, mulle tohutult meeldis muusika, sest sõnadest polnud veel aimugi. Lõpuks, kui ma siis vähemalt mõneks hetkeks laulu pikemalt tõesti kuulata sain, avastasin, et kuna tüüp seal pidevalt korrutab "Don't let go, never give up, it's such a WONDERFUL LIFE...", siis see äkki ongi see palju-pasundatud Hurts?!? Et siis ju pole kohe üldse mitte mingi uusversioon vanast loost, vaid ikka täiesti uus laul! Nii oligi... Mulle meeldis!
Kunagi veel hiljem nägin alles videot ja neid tüüpe, siis ei pööranud kah suuremat tähelepanu sellele, millised nad välja nägid, ma miskipärast arvasin, et ju selline välimus on ainult selle video tarbeks... Noh, nüüd me siis teame, et nad on 24h sellised geelitatud ja triigitud:)
Fännama Hurts'i hakkasin ma üldse alles kuskil detsembris vist. Nende kontsert oli juba välja kuulutatud ja väljagi müüdud ning Kalevi Spordihalli liigutatud, kui mina süvenema hakkasin, et mis laule neil veel peale "Wonderful Life'i", "Stay" ja "Better Than Love'i" on. Kõik, mis ma leidsin, meeldisid mulle, tõesti eranditult KÕIK. Ja siis hakkas ka vaikselt tekkima kiusatus ise kah kontserdile minna... Enne lõpliku otsuse tegemist hakkasin uurima, et kes need tüübid siis ikka on ja kas üldse live'is laulda oskavad ja mis nad endast üldse kujutavad. Vot siis alles sain selgeks, et nad on koguaeg sihukesed.... "Lakutud" on hea sõna:)
Niisiis minu jaoks oli esimesena MUUSIKA, millesse ma kuidagi uppuma kippusin. On siiani. Seda on ka juhtunud, et peaaegu olen oma peatusest mööda sõitnud, kuna unustasin end laulu kuulama... Veel pole seda teinud, aga küll ma sellega kah lõpuks hakkama saan. Kainena ju trepist alla ma lendasin!!!! Asi see bussiga peatusest mööda sõita pole...
Aga alati on ka võimalus, et ma olen lihtsalt kade nende peale, kes Hurts'ilt autogrammi on saanud ja nendega paar sõna juttu puhuda... Võib-olla, kui ma oleks nad kuskilt isiklikult kinni püüdnud ja nad MULLE "Hey!" öelnud, oleks kah kaks aastat jutti sillas ja põrkaks särasilmil ringi? See jääb teadmata...
Veidi nukravõitu kvaliteet, aga väga ilus laul:)
No comments:
Post a Comment