Jaaaah... Sõbrapäev.....
Olin terve päeva üksi kodus ja täitsa rahul sellega, sest mu sõbrad on nagunii mul koguaeg olemas, mis sellest, et täna oli neil muud tegemist.
Tegelikult sain tänaseks ka kaks nö kutset. Kaks seltskonda kutsusid külla. Peale pikka kaalumist otsustasin siiski kõrvalmaja elanikke külastada ja nad vedasid mu Ahju kaasa. Seal oli väääääga igav ja väääääääga külm ja eriti vähe rahvast. Peale baarineiude ja turvade ei näinudki eriti kedagi.
Tunnikese istusime seal ja siis otsustasime koju tagasi kobida. Ja kui muidu oli pidu igav, siis mina ikka pidin pauguga lahkuma... MA KUKKUSIN TREPIST ALLA!!!!!!! Ma tõesti ei tea, kuidas.... Ju ma kuidagi halvasti astusin... Igatahes lend oli vägev! Poole tee peal jõudsin veel mõelda, et huvitav, kui pikk see trepp on, et kas ma saan enne surma kui alla jõuan?! Ei saanud.
Kas on mõtet siia kirja panna fakt, et ma olin ja olen siiani absoluutselt kaine!!!!??? No aga olin ja olen!!!! Onu turva vaatas mind hääästi pikalt peale mu õhulendu niiet mina ei julge tükil ajal Ahju minna:) Pealegi oli seal ikka väga külm!
Nüüd mul siis on aia... Vasak õlg, küünarnukk ja põlv valutavad, lisaks veel mõlemad hüppeliigesed.
Päev tuleb ju ise huvitavaks teha, eksju? Vähemalt jääb meelde see sõbrapäev...
No comments:
Post a Comment