Jõulud

Siki päästis jõuluõhtu. Kuigi Sa seda blogi ei loe, siiski SUUR AITÄH Sulle, et tulid! Meil oli päris huvitavate meenutuste õhtu:)

***

Kas Salvo kelguga sõitis trepist alla Margo või Raigo? Kumb valis selleks jalgratta? Raigol oli meeles, et tema "kelgutas" trepist alla ja pea lõhki. Margo kinnitas, et tema valis ratta.
Margo: "Esimene kord ei õnnestunud, käisin üle pea. Arvasin, et viga on tehnikas"
Raigo: "Teisel korral tulid tagurpidi alla?"
Margo: "Ei, ma arvasin, et ma pean kiiremini alla sõitma!!!"
Mõlemal on kuklas õmblus:)

***

Heigoga juhtus ka alati pidevalt midagi, tihti käidi kiirabis...
Raigo kommentaariks: "Ta oli püsiklient! Kliendikaart oli olemas!!!"

***

Sõna otseses mõttes südaöösel läksime Raekoja platsile kolama, sest me Tartu inimestena polnud oma linna kuuske veel näinud... Vähemalt osad meist polnud. Lund sadas, hästi ilus oli:) Nagu päris jõulud täitsa.




***

Päeval sain üle hulga aja Võnnus vanaisa haual käia. See kõlab nüüd veidi valesti, aga mulle meeldib surnuaial käia. Mulle ei meeldi, et mu vanaisa ja onu surnud on! Aga kuna elu on juba kord nii läinud, siis ma valin pigem variandi neid aeg-ajal kasvõi surnuaias külastada. Peale seda käisin kirikus ka! Seal samas Võnnu kirikus. Mulle kuidagi... Väga meeldis.

***

Ja lapsed on niiiiii-iiiiiii vahvad! Lihtsalt kohe nii ägedad, et ma ei oska seda seletada...

I'm with Cubbins

Mul oli laupäeval jõul vol 1. Igati püha üritus- mandariinid, päkapikud ja sõbrad olid platsis. Salmi keegi lugema ei pidanud, laulukesi laulma ka mitte, joonistama ja maalima pidi! Ja nagu õhtu alguses selgus, ka arvutama...

Mõnda aega tagasi tekkis mul geniaalne plaan joonistada oma voodi kõrvale kapi tagant välja hiilima üks tegelane nimega Bartholomew Cubbins. Ainus pilt, mis ma temast näinud olin, on selline:

















Lihtne, onju? Must tüüp! Mina tahtsin teda seinale saada enam-vähem elusuuruses ja jalgadega, see tähendas aga seda, et kuna ma ise joonistada ei oska, siis tuli sõbrad appi võtta, jõulupeo ettekäändel:D Selgus, et nad on ka täitsa andetud, aga mis sellest, lihtsalt 5 andetut inimest hakkasid seda pildikest edasi arendama...

Esimene ja kõige jubedam probleem: kust alustada?
Idee: naba on vaja paika panna!
Lahendus: Riivo jagas A4 suuruse ja pooliku Barti ruudukesteks ja kandis üle suurele lõuendile. Ja nii me siis hakkasime arutama, kriipsukesi ja täpikesi tegema, millises ruudus tema lõug lõpeb ja millises kastikeses nina asub....

Teine probleem: kes julgeb jooni tõmbama hakata?
Loomulikult jäi see raske loominguline töö tüdrukutele- mulle ja Reesile. Kasutasime julgelt harilikku pliiatsit ja kustukummi ja lõpuks hakkas tunduma, et asjast võib asja saada, sest meie tõmmatud jooned meenutasid täitsa hästi kuju A4-l.

Kolmas probleem: kuidas Bart jalad alla saab?
Ma üritasin näidata, mis "asendis" tal minu ettekujutuses jalad olema peaksid. Üritasin peegli abil selgusele jõuda, kui kaugele võrreldes kätega ta põlv ulatuma peaks... Kõige lihtsam oli ikka proovida! Janno joonistas väikesel paberil Bartile jalad ära ja selle järgi (ikka pliiats ühes käes ja kumm teises) sebisime lõuendile ka pikad kõhnad jalad alla.

Neljas probleem: millised papud Bartil jalas on?
Mitme peale otsustasime, et tal on Jared Leto kossid (tegelikult mina vist otsustasin... aga kõik soovitasid midagi:D)!




















Viies, kõige suuremat, põhjalikumat ja naljakamat arutelu põhjutsanud probleem: millised on Barti kannid??? Neid ei olnud keegi kuskil näinud...
Ma ei oska siia praegu enam kirja panna, mida täpselt keegi ütles või arvas, aga uskuge, see oli naljakas! Lõpuks tulin mina enda arvates väga geniaalse lahendusega välja: kui keegi pole Barti kanni näinud, siis teeme nii, et tal tolkneb T-särgi saba üle kanni ja asi lahendatud. Järjekordselt (vist?) ainult minu arvates sobis väga hästi, tundus loogiline.... Joonistasin särgi nurga ära ka ja siis ristiti Bart hoopis Kant-Kanniks! Pool seltskonda ei usu vist siiani, et ma joonistasin särgi saba aga mitte kanni! :D:D Juhtub, uskmatuid on ilm täis.... :):):)

Kuues probleem: kui vedel/paks peaks olema värv, mille ma olin ostnud Barti maalimiseks?
Katse-eksitusmeetodiga selgus, et esialgu sai see liiga "lahja", aga polnud hullu miskit, ühe kihi maalisid Janno ja Riivo lõuendile ikkagi selle sama "lahusega".














Hiljem ma paksendasin värvi ja nad käisid Barti veelkord üle. Nii sai tüüp endale heledama juuksetuti ja muidu üleni mustaks! Nüüd on talle vaid päikseprillide raam ka vaja joonistada, siis on ta täiuslik:D:D

Lasime oma teosel pisut kuivada ja lõime ta siis "nätsuga" seina ka! Minu "Mission Impossible" oli nüüd "Mission Accomplished".



















Tüüp on mu seinal täpselt selline, nagu ma tahtsin ja ta mõjub täpselt nii, nagu ma tahtsin. Super!

PS, me kõik vist alahindasime oma võimeid...? :D

*Kui Riivo tegeles matemaatikaga tuli Musakanalist nagu tellitult Thirty Seconds To Mars'i "Hurricane"- väga asjakohane sissejuhatus õhtule:) Kuskil peale kahte öösel, kui külalised olid lahkunud ja mina tuttu hakkasin sättima, näitas Musakanal mulle uuesti sama videot. Üks kord ajastasid nad ka oma videosid hästi:)

Hetk

Ma käisin korraks maal. Te vist juba teate, kui väga ma toda kohta armastan. Praegu oli seal pisut nukker, puud raagus, külm... Aga lund oli rohkem kui linnas!

Pidin pööningul käima ja ühe pisikese asja sealt kaasa võtma. Mind juhendati täpselt, kust seda seal kola sees leida. Asi ootas mind juhatatud kohas.

See oli 80ndatest pärit suitsupakk "Ekstra". Need olid onu Silveri suitusud... Tema surmast sai sel sügisel 10 aastat mööda ja 13 sellest hetkest mil ta suitsetamise maha jättis... See pakk oli tema pluusi taskus, mis rippus meil pööningul kogu selle aja. Tegelikult ilmselt veel varasemast arvestades, mis margiga tegu oli... Pakil kenasti kiri peal, et "Toodetud NSVL-is".

Ma võtsin sutsupaki taskust välja, leidsin tasku põhjast veel tikudki. Jõllitasin neid natuke ja kuidagi imelik hakkas. Panin nad taskusse tagasi, tegin pildi ja siis unustasin korraks, kus ma olen ja mis ajas ma olen. Vaatasin seda pluusi ja suitsupakki ja olin veendunud, et kohe tuleb kuskilt onu Silver ja küsib, kus ta suitsud on. Ta oli seal, minu juures, ma olen selles täiesti kindel. Üheks hetkeks oli kõik nii nagu vanasti.

Aga siis mulle meenus, et aasta on 2011 ja ma olen pööningul. Kuigi nutt kippus kurku oli mul hea meel, et korraks oli kõik hästi. Ma olin selle tunde ammu unustanud...

Imeline Taksojuht

Laupäeval oli Lõunakas Imede Öö, ma olin ka öösel tööl. Elame töökaaslasega samas linna nurgas ja seepärast läksime pärast koju ühe taksoga. Mul oli kolm kilekotitäit kraami ja käekott kah veel, jube kandam.

Takso tuli, ronisime sisse, aga mul oli suur probleem- ise mahtusin sisse, aga kotid jäid välja! Mu pakid polnudki niivõrd suured, aga rasked, ma ei jõudnud lihtsalt neid sülle vinnata.
Taksojuht: "Oi-oi, kas ikka mahute sisse?"
Mina naersin, ütlesin Talle ka, et ise mahtusin, aga kotid jäid välja:) Lõpuks ikka mahutasin end sisse. Panin traksid ka peale ning pakid sülle ja tundsin end hästi, et lõpuks saab koju.

Taksojuht tundis huvi, et mis toimus, vaatasime, et suures majas oli veel sebimist. Arutasime, et hull ostupaanika... Töökaaslane muretses, et Taksojuht ei saanudki Imede Ööl käia. Mina: "Nüüd jäävad Teil jõulud tulemata, kõik kingid jäid ju ostmata!" Taksojuht naeris kohe südamest... Aga mul oli täiesti ükskõik, mis Ta minust mõtles, ma olin omadega nii sooda, ajasin juba lõunast saadik lolli juttu.

Märkasin, et taksos mängis Depeche Mode. Nii hea oli kuulata, kõrvad puhkasid. Mitu laulu järjest tuli Depeche'it!!!

Arutlesime veel helkurite vajaduse üle linnas ja maanteel ja jõulutunde üle... Mina: "Korraks tuli, aga läks ära, koos lumega. Talve oligi poolteist päeva, polegi rohkem vaja!" Küll ma võisin naljakas olla, sest Taksojuht naeris jälle.

Lõpuks, kui me peaaegu minu maja ette olime jõudnud, ma lihtsalt pidin Taksojuhile ütlema, et Tal mängib autos kohutavalt hea muusika! See kiitis takka, et jah Depeche Mode, vastasin, et märkasin jah, et juba kolmas laul, nii hea... Taksojuht: "Mul on terve Depeche Mode'i plaat!" Aga no oli hea kõrvadele!

Hakkasin taksost väljuma ja mitte ei suutnud püsti tõusta. Pakid sirutasin autost välja, ise ei suutnud järgi ronida ja siis tuli meelde: mul oli turvarihm peal veel!!!! Ma hakkasin nii kõvasti naerma, et pisarad jooksid, ütlesin Taksojuhile ja Töökaaslasele ka, et pole ime et välja ei saanud... Taksojuht: "Noh, tahtsite ära minna auto rihmaga seljas!" See oli kohutavalt hale-naljakas... Aga lõpuks sain oma kandamiga koju.

Loodetavasti oli Taksojuhil sama lõbus kui mul:) Ta oli tõesti tore ja Tal on hea muusikamaitse.

Ükskord tööl...

... oli mingi imeline päev. Mind ajas peaaegu kõik naerma.

***

Mingid pubekad poes. Kolasid mööda poodi, olid lärmakad, näppisid kõike. Ilmselt nad said aru, et me jõllitasime neid. Enne lahkumist jalutasid nad leti eest läbi.
Nokatsiga noormees: "Hoi-hoi, kapten!"
A: "Hoi-hoi!"
Nokatsiga noormees (lahkudes, ukselt): "Voodis näeme!"
Selle peale ei osanud nagu midagi öelda... :)

***

Me müüme muu staffi hulgas ka raketipüstoli rakette ja neid, mida jahipüssist lastakse (12mm, 16mm ja 26mm).
Töökaaslane palub abi: "Me peame raketi-tellimuse ära tegema."
Mina mõtlesin, et me saame midagi sellist tellida:
















Aga ei saanud... Mina lihtsalt kujutasin ette, kuidas me Kuu-rakette tellime ja see oli hirmnaljakas... Seda ainult minu arvates vist!

***

Meie postkasti laekus kiri:
"Saabusid meeste retuusid (mustad) ja need on hästi mõnusad-soojad ja ka eest auguga. Neid otsitakse."
Meie vastus:
"Vastav toode meestele on väga huvipakkuv, aga enne tellimist sooviks näidisest pilti näha, koos modelliga!"
Minu edasine teemaarendus: kui need retud on "ka eest auguga", kas siis taga on ka mõni auk?

***

Meil on müügil jõuluvana kujuke, kes nõksutab puusi ja kellel on kaenlas fiiber-vits, mis helendab värviliselt, kui juhe seina pista. Üks selline mehike seisab meil letil. Töökaaslane avastas, et adapter on kuum. Ma katsusin ka, oli jah kuum, nii tuline, et kätt ei saanud peal hoida.
Mina: "See ei ole normaalne, et ta nii kuum on!" Tõmbasin juhtme kontaktist ära ja panin lauale.
E: "Jah, Jõuluvana, Sa ei ole normaalne!"

***

Kusagil keset päeva tahtsin kliendile, kes maksis kaardiga, öelda, et ta võib PIN-koodi sisestada. Tavaliselt ei keeruta ma selle ümber pikka lauset vaid ütlen lihtsalt "PIN-KOOD", aga peaaegu oleksin lajatanud "PIRN"!!! Tüüp ostis 100W elektripirne. Mina mõtisklesin nende hinna üle ja selle üle, et üsna jabur on neid kümnete kaupa kokku osta, eks mul seepärast oligi keelel PIRN. Sain sõnal sabast kinni õigel ajal...

Naer on terviseks...!

Üks koht, kus mulle hall meeldib:

http://tumblr.tastefullyoffensive.com/post/12797820684/teamgrey

Teistmoodi kontsert

Eile õhtul ehmatati mind ribadeks küsimusega, mida ma täna kl 19.00 teen! Ma korraga ei julgenud öelda, et täitsa vaba, uurisin natuke tagamaid. Selgus, et ma olin täna kl 19.00 Smilersi kontserdil!

See toimus Vanemuise kontserdimajas, see tähendab, et istuma pidi. Rida ja koht nagu teatris. Ma pole küll just Smilersi fänn, aga kohutavalt keeruline oli sellegipoolest paigal istuda. Ma olen harjunud ringi keksima kontserdite ajal. Kuid nüüd, sunnitud paigal püsima, oli aega palju rohkem muusikale keskenduda.

Ma juba eelpool mainisin, et ma ei ole Smilersi fänn, aga kontserdil nad mulle meeldivad. Seekord meeldisid ka;) Hendrik Sal-Saller&Co kõlavad laivis väga hästi. Mulle meeldisid isegi need lood, mis muidu raadiost-telekast kuulates ei meeldi.

Ma jõudsin seal mõelda sellest, et Sal-Saller nägi väga stiilne välja! Mulle tõsiselt meeldis tema kõige esimene komplekt-punane pluus, must vest, must lips, valged püksid, punased... kingad? või olid need pigem tossud... Igatahes olid nad punased. Hästi kena. Teised komplektid sobisid ka hästi:)

Mõtlesin sellest, et tal on juuksed süsimustaks värvitud, nii mustaks, et sinakas läige oli.

Jõllitasin trummarit ja mõtlesin, et kas mulle ainult tundub, või ta tõesti ei tilgugi higist...? Ka kontserdi lõpus nägi ta väga viks ja viisakas välja.

Nägin, kuidas klahvpillimängija Mikko tegi vahel pilte, kui aega sai.

Seda, et prožektorid oli punane-kollane-roheline järjestuses, ehk siis "foorituled", ei avastanud küll mina, aga nii oli.

Kõige selle kõrvalt jäi aega muusikat ka tõesti KUULATA. Avastasin, et neil on õige mitmetes lugudes sees sõnad "pilv" ja "tähed". Paljud laulud on justkui vaade mööda kihutavale maailmale, sellest, et vahel võiks peatuda või korraks sellest möllust kõrvale astuda, hetke nautida.



Väga lahe oli, ei kahetse grammivõrdki, et läksin. Ringi hüpata ei saanud, aga tundub, et see oligi hea, et kästi paigal püsida. Lõpus ikka seisime püsti ka:)

Jared

Just mõtlesin, et peaks midagi asjalikku siia kirjutama, aga no ei saa. Selliseid asju tuleb jagada:D:D Jared ei väsi üllatamast! Mina igatahes sain korralikult naerda:D

Ja see..

a-ha... ja-jaaa

See oli täpselt aasta eest. Täpselt sel hetkel oli kontsert poole peal.... Te ei kujuta ette ja mina ei suuda iialgi selgitada, kui väga ma tahaks sinna tagasi, uuesti....

Loen oma postituse veel kord üle, vaatan nende kontserdi DVD-lt üle... Aga see pole see.

http://maarja555.blogspot.com/2010/11/ha.html

Heh, nali!

Pildiseeria pärineb siit: http://tumblr.tastefullyoffensive.com/

Siin me oleme, suitsu sees

Džon lõpetab pesupesemist, riputab (suuri, väga suuri!!!) naiste püksikuid nöörile kuivama, ümiseb rõõmsalt.

Peremees: "Ajas sulle ilma häbi ja hää sõnata kitsad rangid kaela; tegi su karakterist endale pooled tallad. Mul on sust..."

Džon (müksab Peremeest tahtmatult): "Andke andeks!"

Peremees: "Mul on sust päris hale. Mitte selle pärast, et sa naise käest ühtviisi võtta saad, aga selle pärast, et sa naiste tööd pead ära tegema! Siin peab omal ka raasike möistust olema!"

Džon: "Hilja, hilja peremees!"

Peremees: "Muidugist hilja, kui õigel ajal pea ei jaga!!!"


Täna leidsin oma nina ees vedelemas suitsupaki. See polnud minu oma:D:D Aga sellegipoolest meeldib mulle lugeda neid nn hoiatusi, mis seal kirjas:











MÕTTETU HOIATUS!!!! Sest et... "Hilja, hilja peremees!" Kui inimene ise hangib suitsu, siis on ta juba sõltuvuses. Esimesed suitsud tehakse (minu uurimuse kohaselt:D:D) enamasti kuskil seltskonnas, keegi pakub "No võta, proovi..." ja ise ostma minnakse siis, kui vajadus, ehk siis sõltuvus.

Pange suitsupakkidele parem ägedaid pilte suitsetaja kopsudest vms. Ehk oleks mõju suurem...

Suitsetajad, andke andeks mu vingumine, aga Te ju teadsite nagunii, et ma ei salli seda tegevust ega selle lehka:D:D

Silmad

Mulle meeldib inimeste silmi vaadata. Ma tahan teada, mis värvi nad on. Imelik on see, et kui nüüd keegi küsiks, mis värvi on nende inimeste silmad, kellega ma iga päev kohtun, siis ilmselt ei oskaks ma pooltel juhtudel vastata. Seda annab parandada ;)

Kunagi ma kuulutasin, et Thirty Seconds To Marsi kontserdil ma ronin lava ette, et näha, mis värvi on Jared Leto silmad. Nii lähedale ma ei pääsenud, et seda näha. Tükk aega arvasin (tänu "Closer To The Edge" videole), et tal on sinised silmad, aga võta näpust!









Või see et, vaata twitterist!









Ta lisas selle pildi oma kontole mõnda aega tagasi. Ma jõllitasin natuke aega seda ja otsustasin, et tal on hallid silmad. Onju? Samas on ta pilk natuke õudne... Lõunakas, Ideaali poes ripub üks plakat, lõhna reklaam. Ärge uskuge kirja sellel! Seal on nimi HUGO, aga pildil on Jared, ausalt!








Teate seda tunnet, et keegi vaatab teid? Siis te keerate ringi ja... ja vaatabki. Iga kord, kui ma Ideaali poest mööda kõnnin, tekib mul tunne, et keegi jälgib mind. Ma keeran pilgu paremale ja seal ta on! Sunnib mind ostma meeste lõhna! Ta on plakat, aga pilk on selline, et ma peaaegu usun, et ta päriselt ka näeb mind ja et kohe astub ta sealt maha ja topib selle lõhna mulle kurku!

Ja siis mind hakkas huvitama, mis värvi on Shannon Leto silmad. Tal on liiga tihti päiksekad nina peal, nii et võimatu on näha. Või on pilt lihtsalt sellise nurga alt tehtud või sihukese valgusega, et pole võimalik aru saada. Aga milleks siis sõbrad on? :D:D Selleks, et neilt abi küsida, kui omal mõistus otsas:P See sõber, kellelt mina küsisin Shannoni silmade kohta, helistas oma õele, kes teab enam-vähem kõiki vastuseid küsimustele, mis puudutavad Thirty Seconds To Marsi:) Ta teadis ka seda, et Shannoni silmad on pruunid:D:D

Theo Hutchcrafti silmad on ka pruunid:D Ma olin Hurts'i kontserdil küll hästi lava ees, st lähedal talle, aga silmade värvi seal ei õnnestunud selgitada, uurisin netis pilte hoopis:) Aga palju huvitavamad on Adam Andersoni silmad! Jälle see küsimus, et kas on sinised või ei ole. See vajab veel selgitamist...

Minu silmad on rohelised. Minu arvates... Aga teiste käest ma igaks juhuks ei küsi, sest mulle meeldib, et nad on rohelised! Äkki muidu mõni rikub mu rõõmu...

Mõnikord ütlevad silmad rohkem kui sõnad, võib-olla ongi nad hinge peegliks. Kuulsuste silmad on huvitavamad, sest neid inimesi ei tunne muidu. Sõpru-tuttavaid ju tunneme, võib-olla sellepärast ei keskendugi nii palju nende silmadele.

Ah, tegelikult on mul lihtsalt oma kiiksule mingit põhjendust vaja:D

João Lopes Marques: ood väikelinna tüdrukuile

Lugege, see lugu on peaaegu minust! :D

João Lopes Marques: ood väikelinna tüdrukuile - Arvamus - naine24.ee

Vaim

Mul on nüüd uus rõduuks! Selline, mille ümbert ja läbi ei puhu tuult! Paned kinni ja külma ei tulegi, päriselt ka!

Sööme pitsat ja ajame juttu, mängime kaarte. Sihuke tavaline õhtu. Mina latran sellest, et eelmine öö oli mul isegi ühe tekiga palav magada, et uus uks ikka mõjub:D Järsku kargab mu tuttuus rõduuks lihtsalt niisama pärani!!!! Mina hüppan ka, suurest ehmatusest. Janno ütleb Majavaimule igaks juhuks tere. Tõeliselt kriiiiipi.

Natuke hiljem lähvad Janno ja Riivo suitsule, palun neil Vaim kaasa võtta. Ja seepeale teatab Riivo: "Tegelikult oligi see nagunii Vaim, kes Sind öösel soojas hoidis!"!!! Ma kisan vastu, et ma ei taha endale vaime voodisse, ma tahan päris inimese kaissu!!!!

Elu on nii ebaõiglane... Aga vähemalt soe!

Lapsed

Ma sain eile hommikul kõige armsama sisuga sõnumi, mis olla saab! Seal oli kirjas järgnev vestlus:

Evely: "Mis me täna teeme?"
Kadi-Ly: "Käi Vaa kakau!"

Ehk siis- Kadu tahtis minuga kakaod jooma minna:D:D Te ei kujuta ette, kuidas see mulle mõjus. Pisar tikkus silma:) Midagi minus ikka head siis on, kui kahe ja poole aastane tüdruk tahab oma päeva minu (ja kakaoga!!!!) veeta... Mis sellest, et Temale seostub päev minuga võib-olla just rohkem sellega, mida Tema TEHA saab, mitte ei fänna Ta mu seltskonda. Aga siiski, me saame hästi läbi ;)

Eile oli üldiselt keeruline ja närviline päev mu jaoks. Aga siis vahel ma mõtlesin selle sõnumi peale ja tuju läks veidi paremaks.


Kui Krissu sai kolmeseks, kinkisin Talle parkimismajakese. Me mängisime selle ja veel igasuguste jubinatega. St, Tema mängis ja jutustas, mina kuulasin Teda ja aeg-ajalt küsisin mõne Tema poolt kirjeldatud masina või ehitise otstarbe kohta. Ta rääkis mulle midagi atradest ja kultiveerimisest ja siis pistis sinna vahele lause: "Maarja, sina oled minu sõber!" ja vadistas põllundusest edasi. Praegu on Krissu 12. Me olemegi sõbrad.

Sillu läks sel aastal kooli. Ma käisin aktusel, viisin Talle pisikese kingituse ja lillekimbu. Esialgu mõtlesin küll, et mis see 7aastane poiss ikka neist lilledest nii väga hoolib, aga viisin ikka, sest viiakse ju ja ilus ka kui lapsel lilled käes. Aga see poiss oskab ka üllatada! Ta vaatas lilli ja kiitis ikka mitmeid kordi kui ilusad lilled on!!! Talle väga-väga meeldisid need!!!! Hiljem Ta kallistas mind (ja Margot-Raidit ka) mitu korda öeldes: "Küll on hea et te tulite!".

Ja siis on veel Roosi! Pisut üle kahe aasta vana tüdrukutirts. Me kohtume kahjuks harva, aga iga kord kui me kokku saame, siis me oleme sõbrad:) Talle meeldib mu süles olla, on nii rahulik ja rahul. Tema jaoks olen ma Maa! Me leiame kiiresti ühise keele:)


Evely Kaduga kohtun ma üsna tihti. Oma peret näen harvem... Kummaline, eksju? Sellegipoolest on meil nali, et Raineri lapsed on natuke nagu minu lapsed ka, sest millegipärast olen ma neile alati meeldinud, olen algusest peale olnud keegi, kellega nad igatsevad mängida. Ma pole kunagi selleks midagi erilist teinud, lihtsalt nende juures olnud ja nendega rääkinud. Ja siis nad tulevad ja üllatavad lausetega stiilis: "Sina oled minu sõber!"!!! Nad on nii armsad ja kallid. Raske on kirjeldada, KUI kallid nad mulle on...


Jah, midagi head minus on, midagi kusagil olen ma hästi teinud, sest lapsed ei oska valetada...

Hurricane

Allpool oleva lingi klikkimise jaoks peate olema vähemalt 18 aastane!!!!! Ehk siis, täiskasvanud! Vaadake kui julgete... Mulle meeldib...

http://thirtysecondstomars.thisisthehive.net/hurricane/explicit.html

Elu24 ruuuuulz!

See oli umbes kuu aega tagasi kui Elu24 ilmutas uudise pealkirjaga "Red Hot Chili Peppers esineb esmakordselt Eestis" ja artiklit lugedes selgus, et ainult nende kontserdi ülekannet näidatakse kuskil kinos... Selle loogika põhjal esinevad Hurts ja a-ha ja 30 Seconds To Mars pea iga päev mu toas! Hullem veel- lausa voodis!!!

Nüüd, peale Marsi kontserti, ilmutavad nad väga tihti "uudiseid" Jared Leto'st. Viimase paari päeva jooksul on nad igast leitud pildist vist UUDISE teinud! See Terry Richardson, kelle tehtud piltidest need "uudised" koosnevad, on ilmselt Jaredi sõber, sest tal on VÄGA palju pilte Jaredist. Niiet ootame uusi "uudiseid"... No vaadake ise ta blogi: http://www.terrysdiary.com/

Aga kõige ägedam on see uudis: "JARED LETO KÄIS PISSIL"
http://www.elu24.ee/560458/piltuudis-jared-leto-kais-pissil/





















Miks keegi sellest uudist ei tee, kuidas MINA poes, tööl, pissil... käin???? Okei, tegelt ma ei taha kuulsaks saada, vähemalt mitte sellistel teemadel:D:D

Vanad asjad

Kolasin oma blogis... Ma tahaks mõnda vana postitust/arvamust kommenteerida!

1. Suhtlusportaalid

Aasta on 2010, kuu on jaanuar. Seal on kaks suhtlusportaalide teemalist postitust (2. ja 4. jaanuar). Olin just teinud twitterisse konto ja hädaldasin, et ei saa selle portaali mõttest aru. Nüüd saan! :D:D Parem hilja kui mitte kunagi, eksju;)?

Minul on twitteri konto selle pärast alles, et lugeda-näha, millega mu lemmikud kuulsused, nende bändid ja muidu huvitavad asutused tegelevad (Theo Hutchcraft; Jared Leto&Co; Mika; Tartu Ülikool; Tartu linn; National Geographic...). See ongi asja mõte! Minu jaoks. Ise säutsun ma harva, nagu ma ka vanas postituses arvasin, et head siristajat minust ei saa, aga vaevalt see kedagi huvitab, mind loeb vaid kaks inimest...

Teiste suhtlusportaalide kohta: reiti mul pole enam ammu, MuSpace'is pole käinud vist umbes aasta ja orkutit külastasin viimati märtsis. Nende aeg on lihtsalt läbi. Twitter ja facebook on alles:) Hetkel tundub, et jäävad ka, vähemalt mõneks ajaks.


2. Huumor

Ei midagi konkreetset, aga lihtsalt.... Mulle endale tundub, et mõni postitus on päris andekas! Naersin, kui uuesti lugesin ega suutnud uskuda, et ma ise selle kirjutanud olin...


3. a-ha

Märkasin, et 2010. aasta novembri postitused on kõik a-ha'st. Aeg on edasi läinud, lemmikuid on juurde tekkinud, aga a-ha on endiselt mu elu armastus muusikalises mõttes. Mulle tõesti ja väga meeldivad ka Mika ja Hurts ja 30 Seconds To Mars, nad on kõik omal moel võluvad, aga... a-ha'd armastan ma vist siiski pisut rohkem kui ükskõik millist teist bändi või muusikut.

MUNA!

Mõni aeg tagasi ostsin Selverist 10 muna. Üks neist oli väikese lisandiga:


Riivo küsis selle peale, et kas ülejäänud kana ei olnud kaasas:D:D:D Ei olnud...

"1. September käes ja naeratus on hambus..."

Täna on 1. september.Mina kooli ei lähe, aga üks mu pisike sugulane läks esimesse klassi ja teine viiendasse. Käisin ka sellel aktusel ja esimese klassi jütsile lilli viimas. Seoses sellega meenutasin seal ka ise vaikselt oma esimesse klassi minekut, hilisemast ajast jäid osad abituriendid ka meelde...

Mind viisid kooli 2 noormeest. Mulle on ikka koguaeg mehed meeldinud:) Ma küll natuke kartsin, ikkagi kahe hiiglasliku mehe vahel patseerida kuhugi metsa... (Põlva Ühisgümnaasiumi aktused toimusid enamasti Intsikurmus, see on mets, kus on laululava, kes veel ei teadnud...) Samas oleks just võinud end ju turvaliselt tunda? Teistel oli saatjateks üks abiturient, minul 2 meest- super:) Nad küsisid ka mu käest mitu korda, et kas ma äkki tahan ema järgi oodata, et kas ma kardan, aga ma vapralt raputasin pead ega astunud rongkäigust kõrvale. Lõpuks olin enda üle kohe päris uhke!

Pärast kevadel, kui pidime ise nemad koolist nö ära saatma, ei olnud mul enam küll meeles, millised täpselt need poisid olid, kes mind kooli tõid, aga kaks tükki krabasin endale sellegipoolest:D

Kusagilt hilisemast, ehk 5-9 klassist, on jäänud meelde üks üsna pikka kasvu turske tüüp, sest tal olid piiiiiiiiikad tagumikuni blondid juuksed. Selle vägeva patsi pärast ta mulle meeldiski:D

Üks blond oli ükskord veel, aga temast ma pikemalt ei räägi;)

Samas on inimesi, kes kinnitavad, et käisid minuga samas koolis ja ka samal ajal, vanusevahe ehk paar aastat, aga no tee või tina, mina pole neid näind ega kuulnud!!!!

Imelikud asjad on meelde jäänud... Elu ja mälu on üldse kummalised.

Bussijaamas

Noormees seisab koos kaaslase ja kohvriga Viljandi bussi ukse ees. Tal on üks küsimus bussijuhile:)

Mees: "Kas Te olete täis?"
Bussijuhi vastust kahjuks ei kuule.
Mees: "Ei, ma mõtlesin kas buss on täis?"

L490

Mäletate seda nohurohu reklaami, kus Peeter Oja kehastatud tohter ütleb, et kui miski nohu vastu ei aita, "...siis me võtame selle nina MAHA!!!"? Ma olin üsna veendunud, et sama "ravimeetod" toimiks ka mu peavalude puhul, et võtame pea maha...

Tabletid pole mu peavalu vastu kunagi eriti tõhusad olnud, aga nüüd ma leidsin ravi! Täiesti idiootne, aga nii see on: Thirty Seconds To Mars - "L490"!!! Tegelikult on sel laulul isegi kahtepidi toime- see võib peavalu nii tekitada kui ka ära võtta:)

Et mismoodi? Laulu alguses on umbes minut aega pininat, või undamist, kuidas soovite... Kui mul on peavalu ja ma kuulan seda laulu (kaasaarvatud pininat) hästi kõvasti kõrvaklappidest, siis mul kaob peavalu ära! Või on see undamine lihtsalt nii palju valusam, et peavalu pole pärast enam miskit tolle kõrval. Ei tea, aga mul saab kergem...

Samas, kui peavalu ei ole ja seda lugu kuulata, siis on see undamine ikka väga valus kuulata ja parimal juhul tekib sellest peavalu.

Ma olen ikka idiootne inimene... Aga mu peavalu on peale selle laulu kuulamist mitu korda laiali läinud. Nüüd ma katsetan seda asja täiesti teadlikult, kui nüüd ka toimib, siis on see mingi täielik magic lugu!

Kuskil allpool postituses on ta olemas, aga kes kaevata ei viitsi, siis siin ta on uuesti:

Häid jõule :)

Mul käis Päkapikk!!! Ükskord...

Eile õhtul otsisin voodivahelt taskurätikut, seda mille ma pisut varem sinna pistnud olin, ja leidsin ŠOKOLAADI!!!!! Sellise pisikese, mille peale oli joonistatud SUUSKADEL JÕULUVANA!!!!!

Huvitav, mis aastal see Päkapikk käis? Šokolaadi taha on kirjutatud "Parim enne: 21.09.10" seega ilmselt mitte viimaste jõulude ajal vaid aasta või paari eest... Niiet see suuskadel Jõuluvana passis mu padja alla vähemalt poolteist aastat!!! Väga kahtlane Jõuluvana.

Kas šokolaad läheb hapuks ka? Kuidas halvaks läinud šokolaad maitseb või välja näeb üldse? Ma arvan, et seda ei tea keegi, sest sellist asja polegi varem juhtunud, et šokolaad halvaks läheks, sest normaalsed inimesed söövad šoksi enne ära!

Minge metsa!

Ma käisin esmaspäeval metsas. Omaarust läksin seenele, aga rohkem sain pilte kui seeni... Nagu alati:) Mulle väga maitsevad seened, aga seekord lihtsalt ei olnud neid eriti palju ja kuna tühjade kätega ei saa ju ära tulla, tegingi pilte.



Mõnus ilm oli: natuke päikest ja natuke pilvi ja tuul. Mulle üldse meeldib mets ja metsas olla, aga eriti meeldib mulle kasemets! Ja seal ma olingi. Kuulasin kaskede kohinat ja mõtlesin, et minust ei saa kunagi linnatüdrukut, ma armastan metsa mühinat, puid enda ümber. Vaatasin läbi kase latvade sinist taevast ja valgeid pilvekesi- tõeline rõõm!

Päeva teises pooles jõudsin otsaga maale. Niitsin "muru"... Tegelikult ulatus see võimas ristik ja lõikehein poole sääreni ja kohati peaaegu põlvini, aga mu pisike elektriniiduk sai asjaga hakkama:) Kas te usute, et mulle jubedalt meeldib muru niita? Tohutult meeldib... Nautisin sajaga!

Korjasin vahepeal punaseid sõstraid ka. Igasugune marjade korjamine on ka hästi vahva minu arust. Ämber kõhu peal ja näppupidi põõsas:D Eriti äge on asja juures see, et mina ei pidanud pärast nende marjadega midagi tegema, lihtsalt korjasin ja olin põõsas õnnelik! Vaene tädi pidi neid pärast mitu päeva aurutama ja pudelisse-purki toppima.... Aga talvel jooja olen küll;)

Ma jõudsin nii palju ja ma sain nii palju selle päeva jooksul. Ma mõtlen seda, et see metsaskäik ja maal muruniitmine ja marjade korjamine küll väsitas, aga ma sain sealt niiiiiiii palju energiat, see oli tõeline puhkepäev, eemal igasugusest palavast ja nõmedast linnast ja igapäevastest väikestest muredest.

Saatke keegi mind metsa, palun?!

30STM

Ma ei saa jälle üle... Ja sellest laulust ka mitte! See lihtsalt on nii erikuradi hea!

Toru

Aigar pakib toru kilesse, et see kuskile saata. Kole toru on. Ma konstanteerin fakti, et see on TORU. Aigar kiidab, olen tubli, et aru sain.

Aigar: "E.P., E.P.! Tunned sellist meest?"
Mina: "Ei tunne."
Aigar: "Mina ka ei tunne, aga ma saadan talle toru!"

Koleda toru...

Lõpud

Vaatasin hiljuti Narnia kroonikate esimest filmi "Lõvi, nõid ja riidekapp". Kui film läbi sai, jäin näitlejate nimesid vahtima, järsku avastasin, et muusika taustal on jubehea! Üks laul sai läbi ja siis tuli järgmine, ka hea laul. Nii ma siis lugesin tiitrid lõpuni, et teada saada, mis laulud need olid.

Imogen Heap "Can't Take It In"





Eile vahtisin erinevaid Thirty Seconds To Mars'i videosid. Ma tõesti polnud neid kunagi näinud ega vaadanud... Ainult "Kings and Queens", "Closer To The Edge" ja loomulikult "A Beautiful Lie". Lõpuks siis nüüd võtsin aega ka peaaegu 14 minutit pikaks pm filmiks nimega "Hurricane". Sellest on tsenseeritud ja tsenseerimata variandid olemas. Esialgu vaatasin seda, kus aeg-ajalt ilmus ekraanile tekst "CENSORED", aga ma tahtsin toda teist ka vaadata:) Igaks juhuks, osa jäi ju nägemata:D:D Klikkisin tsenseeritud variandi all olevale lingile (ps, ma vahtisin neid videosid 30STM ametlikult juutuubi lehelt! http://www.youtube.com/user/30SecondsToMarsVEVO?blend=7&ob=5) ja mis ma vastuseks sain!!! Kõige armsama teksti, mis juutuubis üldse olla saab: "Sorry! The page you are looking for is not available in your region." Jah, mina armastan sind ka....

Võtsin ette järgmise video, mida ma näinud polnud ja jälle nunnu vastus: ""Thirty Seconds To Mars - Edge of the Earth" The uploader has not made this video available in your country." MISMÕTTES NAGU??????? Kus ma elan siis??? Kuul vä? Marsil? Mis on häda mu Euroopas asuval Eestil??? Püüa siis veel midagi vaadata ametlikke kanaleid ja teid pidi....

Lõpuks võtsin ette video, mida ma teadsin, et ma vaadata saan ja mis mulle meeldib: "A Beautiful Lie". Ma ausõna olen seda enne ka näinud, aga seda ma ei teadnud, et ka sellel on lõpus tiitrid! Ilmselt pole muusikakanalid neid kunagi näidanud, sest tiitrite taustaks on juba teine laul. Jõllitasin siis neid. Ühel hetkel ei saanud järsku aru, mis ekraanil kirjas on. Midagi oli nagu valesti, aga samas olid konksud nagu tuttavad ka:

TURN THIS OFF RIGHT NOW AND GO OUTSIDE AND BREATHE
LOVE THIRTY SECONDS TO MARS

Minge siis õue hingama, mina viibisin täna väljas kl 12-19... Käsivarred ja dekoltee põlesid ära, sääred jäid hoolimata lühikeste pükste kasutamisest valgeks! Aga see polnud praegu oluline... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et tiitrid on mõnikord uskumatult põnevad!

To the Mars and back

Teekond Marsile ja tagasi oli päris hull. See algas Tartust 7.40 rongiga, millele eelnes äratus kl 5, et eelmisel õhtul pesust tulnud poolmärg jakk kuivaks triikida ja kohvi juua jne...

Rongisõit oli jubbbbbe! 3.20 Tallinnasse sõita on liiiiga pikk aeg! Aga see-eest oli aega veel viimast kordamist teha enne eksamit, ehk siis kuulasime Marsi kogu see aeg;)

Silme eest jooksis mööda kuidagi õnnetu ja räämas maastik, mingi Eesti ilusa looduse pahupool või midagi sellist, igatahes läks muusika pildiga väga hästi kokku, ainult tagumik kippus kangeks jääma...

L490:


Tallinn võttis meid vastu päikesepaistega. Tassi kohvi jõudsime Balti jaama juures ära juua kui saabus esimene vihma- ja raheports.




Peale pisikest veeuputust suundusime vanalinna avastama. Väga kaugele me omadega ei jõudnud kui juba ründas äike. Ronisime aga riigivõimule lähemale, trepist üles, äikesele lähemale... Märg oli, väga märg ja hirmus. Aga mu veekindel meik oli veekindel! (Väga oluline info....) Õnneks läks see pilveke ka kiirelt mööda ja saime tõeliste turistidena (teiste turistide seas) pilte klõpsida.

Veidi veel turistitamist- Raekoja plats, Vabaduse väljak- ja siis lõunasöök Solarises Lidos. Ja siis tuli uni. Enam ei viitsinud kuskil kolada ja otsustasime lauluväljaku poole jalutama hakata. Läbi Kadrioru pargi. Vahepeal uurisime kindluse mõttes, et kas me ikka oleme nö õigel teel...

Olime küll:) Peale väga kahtlast metsavahe-lõiku olimegi laululava juures. Jõudsime liiga vara, läks veel umbes tund aega ootamist ja trügimist kuni meid platsile lasti. Esialgu saime ikka päris ette hea koha. Leidsime ka oma Rakverest tulnud sõbrad üles ja mõtlesime, et nüüd ongi elu lill! Ei olnud ta midagi.... Nagu ikka, kui oled hea seisukoha saanud, hakkavad su ees olevad inimesed kasvama... Aga no kuni tegu oli soojendusesinejatega, ei nutnud väga selle üle. Häda oli selles, et mida aeg edasi, seda kitsamaks meil läks ja lõpuks lahkusime veidi taha poole, et hingamisruumi oleks.

Soojendusesinejatel polnud väga viga. Nad isegi meeldisid mulle:)

Iiris















LCDMF















Von Hertzen Brothers













Jäi veel umbes pool tunnikest oodata selle ajani, mil 30 Seconds To Mars pidi lavale tulema.... Aina kitsamaks läks, keegi koguaeg togis või elas seljas või mõlemat. Järsku avastasin enda kõrvalt 2 noormeest, kellega koos olime rongiga Tallinna tulnud. Tore:)

Ja siis hakkas laval midagi toimuma. Päriselt! Kõik soojendajad olid oma laulud laulnud, järelikult oli see MARS! Samal ajal pressis mingi lätlaste või leedukate seltskond end täpselt minu kõrvalt läbi, trügisid lava ette. Ma jäin kuidagi nende külge kinni, jalgu mul kuskile liigutada polnud, lihtsalt vajusin nendega koos ettepoole. Mul tuli kohutav hirm, et kui ma kukun, siis trambitakse mind jalge alla ja ma saan surma. Krabasin rongi-tuttaval oranži jopega tüübil varrukast vist kinni, Riivo hoidis mind ka kinni, aga ma ei saanud midagi teha, mind tiriti lihtsalt kaasa. Üks idioot seletas kanges inglise keeles "I can't do anything my friends are pushing me!" Ma karjusin talle midagi eesti keeles vastu, ta vastas, et ta ei saa aru. Mina karjusin edasi ise mõtlesin, et kurat! ma ju oskan inglise keelt, kuidas mul midagi meelde ei tule, et talle öelda. Igatahes lõpuks taipasin, et ainult mu pisike seljakott on nende trügijate vahel kinni, kiskusin selle ära ja siis sai juba Riivo mind püsti hoida ja tahapoole vedada.

Kui tundsin veidi ruumi enda ümber, keerasin näoga taas lava poole, sest "A Beautiful Lie" algas. See on üks parimaid lugusid neil, ma tahtsin seda näha ja kuulda ja kuulata. Otsustasin, et see käputäis idioote lihtsalt ei riku minu kontserti ära! Ma värisesin üleni, alguses kartsin, et ma ei püsi üldse enam jalgel, aga üritasin laulule keskenduda. Videoekraanil jooksis laulu video, üritasin ka lavalt Jaredit leida, vahepeal ta isegi vilksas ka minu nägemisulatusse, aga üldiselt tundus, et olime liiga kaugel, et midagi näha. Aga ma siiski natuke suutsin kuulata seda lugu (mis minu arvates oli kontserdi esimene laul).

"A Beautiful Lie":


Järgmine lugu oli "Attack". Seda suutsin ma juba üsna korralikult kaasa laulda "Run away, run away, I'll attack..." Ma ju jooksingi minema, sest mingid lätakad või letakad ründasid, krt!

Kolmas laul, järjekordne nende üks parimaid "Search And Destroy". Laulsin kaasa kõvasti ja valesti ning filmisin. Selle laulu lõpuga Jared päästis lõplikult mulle kontserdi! Ta hakkas oma "jump-jump-jump!" harjutust tegema sinna otsa tuli sihuke möla, et naera puruks :D:D ("What the fuck was that?!?":D:D) Vähemalt minul kohapeal oli naljakas ja ma unustasin lõplikult oma paanika. Keegi filmis natuke parema kvaliteediga seda laulu ja Jaredi möla:

Search And Destroy:


Aeg-ajalt oli siiski kuulda-tunda, et tal jääb häälest pisut puudu, tal oli tõesti hääl ära. Aga samas laulis ta siiski hästi, ma päriselt usun, et ta andis endast parima ja päris korralikult tuli välja:)

Osad laulud esitas Jared üksi. Jutustas rahvaga, küsis, mis laule me kuulda tahame. Muuhulgas jäi pikalt ühte tüdrukut jõllitama, kes talle "I love you!" karjus:) Väga armas, et ta üldse märkas teda:)

Nii laulis ta ka "100 Suns". Kuidagi kohutavalt kurvalt kõlas see laul video taustal, mis ekraanil jooksis. Igasuguste relvade ja tulistamise ja sõja vahele ilmusid rahusõnumid:

*Peace is nor merely a distant goal that we seek, but a means by witch we arrive at that goal.
-Martin Luther King jr.

*Peace cannot be achieved through violence, it can only be achieved through understanding.
-Albert Einstein

*Only the dead have seen the end of war.
-Plato

100 Suns


Natuke nalja tegi ka. Kogu kontserdi oli laval neil kaameramees, kes neid ja rahvast filmis. Jaredil tuli geniaalne idee teha videolõik, kus kaamera on seljaga rahva poole ja filmib Jaredit ütlemas, et Eesti kontserdile ei tulnud kedagi, sest ilm oli jubekehva ja siis keerati kaamera rahva poole ja Jared karjus "This is Estoniaaaaaa!" kuni meie kaamerale "Jee!" tegime:D Ja siis ajas oma niigi suured silmad veel suuremaks ja lõpetas aktsiooni sõnadega "Holy shit, Estoniaaaaaaa!".



Neile meeldis Eesti, tegelt ka! Jared ütles, et kui ta oleks teadnud, et siin kuskil nii äge riik ja rahvas on, siis nad oleks juba varem siia tulnud:) See muidugi meeldis rahvale, peale järjekordset "Jee'd" meelitas ta meid pisut veel: "I think I'm gonna move here!" ("Ma arvan, et ma kolin siia elama!"). Pole ka ime, kui nii hästi kaasa lauldakse:

The Kill:


Ja "Alibi"... Sõnad saavad otsa, varsti pöördun tagasi tavapärase "niii-kuradi-äge-oli!!!" teksti juurde... Üks mu lemmikuid, jälle:

Alibi:


Jared ütles, et ta õige pisut laulab ka "Hurricane'i". Ei tea, kas päriselt ka plaaniti see lugu ära jätta?!? Hästi ei usu, aga mine tea... Igatahes on see järjekordne lemmik, laul mida ma kontserdil vägagi ootasin:) Kuigi jah, hääl sai tal vahepeal otsa, aga ikkagi oli super!

Hurricane:


Nii, kas on mu lugejate hulgas keegi, kes julgeb väita, et Artjom Savitski esitas järgmist laulu paremini??? Ahhhh?!

Closer To The Edge:


Veel üks ütlemata hää laul on "Night Of The Hunter"! See on see laul, mille ajal ma alati joosta tahaks. Jared jooksis laval ainult natuke selle laulu ajal, suurema osa ajast oli ta rohkem nagu põrkepall:

Night of the Hunter:


Viimaseks lauluks, "Kings And Queens" ajaks saavad alati osad fännid lavale koos bändiga tšillima. Said ka meie Rakvere-sõbrad! Meist poole noorema kukeharjaga noormehe üle on mul eriti hea meel:) Sai mälestuseks ka Shannoni trummipulga ja Tomo medika;) Nii waffa!!!

Kings And Queens:


30 Seconds To Mars lahkusid lavalt sõnadega "See you soon!" Loodame küll nii, sest ma läheks nende kontserdile kindlasti veel! Mulle meeldib üldiselt nende muusika, mitte päris kõik laulud, aga siiski suur osa kuuluvad lemmikute hulka. Ja Jared oma mölaga on lihtsalt lahe:D:D Ta ei kõlanud sealt kuidagi võltsilt kui ta publikut kiitis vms, ta oli lihtsalt üliäge!

Aga üks asi veel kontserdi alguse kohta... Seda, et kontserdi esimene laul oli hoopis "Escape" mitte "A Beautiful Lie" lugesin ma Elu24-st! Mõtlesin siis välja, et see muusika küll võis olla sellest laulust, kui mul trügimine algas. Nüüd juutuubi videodest nägin ja kuulsin, et Jared laulis ikka ka seda laulu, et polnud ainult muusika. Vot nii suur oli minu paanika, et olles keset platsi lauluväljakul ma EI KUULNUD seda laulu absoluutselt!!!! Laulu esimesed sõnad on "Time to escape..." ja viimane rida (koor): "This is war!". Huvitav, kas neil endil ka on aimu, kui täppi nad oma esimese lauluga panevad? Mina pidingi põgenema, sest seal läks sõjaks! Kuigi tegelikult on neil viimase plaadi nimi ka "This is war", aga ikkagi...

PS1. Kitarri mängida Jared ei oska... Sorry...
PS2. Videod ei ole minu tehtud, need on lihtsalt pakutavatest parimad, mis ma juutuubist leidsin.
PS3. Pildid ON minu tehtud:)

Hästi loogilist teed pidi tulime koju. Öö veetsime Rakveres! Pool järgmist päeva ka. Kolasime veidi linnas ja õhtupoolikul jõudsime Tartusse tagasi. Natuke vähe aega jäi Rakvere jaoks, saime tõesti ainult natuke jalutada, Tarva üle kontrollida ja kõik. Peab tagasi minema;)














Hullult ägedad 36 tundi olid!!! Hoolimata hetkelisest surmahirmust oli kontsert hästi lahe ja turismi pool reisist ka. Iga kell teeks uuesti, eriti kontserdi;)



PS4. Midaiganes see blogi ka ei väidaks, see jutt saab postitatud 5. juulil veidi peale 11 päeval! Täpselt kaks nädalat peale kontserti.

Jookse!

Ma käin nüüd jooksmas. Keset Annelinna. Ma võtsin väga kaua hoogu, et minna. Ma arvasin, et inimesed jõllitavad mind, kui ma jooksen. Vahivad ja mõtlevad et "näeee mingi paksuke üritab end vormi ajada" jne...

Mida te ise mõtlete kui näete tänaval mõnda tervisejooksjat? Mina näiteks mõtlen, et küll on ikka tubli inimene, viitsib kõige odavamat ja lihtsamat sporti teha ning siiani kirusin siis ennast, et miks mina seda ei tee. Jooksmas käimine ei võta üldse raha ju?!? See tähendab, et see on vaid viitsimise asi...

Tossud ja dressid on vist igal inimesel olemas. Mul ka. Ja nii ma siis läksingi jooksma, sest tegelikult ei vahi keegi imelikult, või isegi kui vaatab, siis ei pane ma seda tähele. Ma sörgin justkui omas mullis, mõtlen omi mõtteid ja kuulan muusikat. Ma ei pane üldse tähele, kellest ma möödun või kes mulle vastu tulevad.

Inimesi ei huvita tegelikult teised, võõrad. Karjujale enamasti ei minda appi ja maaslamajat lüüakse, igaks juhuks. Nii on ka tervisejooksjatega, et tegelikult ei pane minu sörkimist keegi tähele, kedagi ei huvita, milline ma välja näen, või mis ma teen. Ma ise olen lihtsalt nii egoistlik ja arvan, et kõiki jubedalt huvitavad mu tegemised, aga tegelikult mitte.

Ja nüüd ma käingi jooksmas. Igal vabal päeval. Ja mulle meeldib:)

Laul, mille ajal ma alati tahaks kuhugi suvalisse suunda jooksu panna; lihtsalt super:

Ilus algus

Nii super hommik! Päev on veel ees, hirm kohe...

1) Täna on tööpäev, st ma pean üldiselt ilus olema, hea välja nägema. Selleks, et ilusaks saada, tuleb veidi mäkerdada. Aga mida sa mäkerdad, kui jumestuskreemi, mida eile veel oli, enam ei ole??!!?? Pool nägu sain ilusaks ja teine jäi mingiks koledaks, lapiliseks... No lihtsalt ei tule sealt purgist rohkem! Klaaspurk, ei saa väänata ka! Ma ei saa aru, kuhu ta ööga kadus... Ripsmedušš veel määrib natuke, homme on ilmselt too kah kutupiilu.

2) Ma jalutasin ja istusin eile tunnikese päikese käes... Täna hommikul avastasin, et nüüd on mul joodiku päevitus! Mingi punane kolmnurgakujuline lärakas on mul keset dekolteed! Kaela peal on kah rant... PUNANE!!! Mul on kõik särgid V-kaelusega, ehk siis- ükskõik millist pluusi ma ka selga ei paneks, see punane plärakas paistab ikka välja! Aga milleks siis kuumal aprilli päeval sallid on...? Selleks, et end mõne sisse varjata...

3) Hommikul oli veel veidi liiga jahe, et ainult T-särgiga tulla, kavatsesin teksatagi peale panna. Või noh, paningi, luku tõmbasin ka kinni, omaarust... Aga ta tuli lahti! St lukk läks katki!!!! Rõõm missugune.

Õhtu on kaugel...

Boob teab

Rita ja Boob on sõbrad, nad elavad koos. Rita on noor naine, kes käib tööl ja keda Boob igal õhtul kodus ootab; ootab, et talle õunu toodaks, et saaks õunakooki teha.

Kui Rita veel väike tüdruk oli, kadus ta Isa nelja tuule poole. Nüüd on ta tagasi, tahab tütrega ära leppida. Rita ei taha. Isa toob kingiks sellise nuku, mida tüdruk kunagi tahtis. Ta küsib, kuidas tütrel koolis läheb, püüab... Aga tema maha jäetud tütrekest pole, on täiskasvanud naine, kes saab oma eluga hakkama, kes ei mängi enam nukkudega. Boob aga teab, et Isal võib siiski olla midagi öelda, võib olla põhjus...

Rital on Henri. Boob teab, et ta on imal. Kui Boob ja Henri kohtuvad, saame ka meie teada kuidas tulpe lauale panna... (Aseta kimp kaunile puidust lõikelauale, serveeri hiiglasliku noaga! "Ise käskisid ju lauale panna!?!")

Henri jätab Rita maha. Ritale jääb veel vaid Boob. Boob armastab Ritat, aga Boob on koer. Ja Rita armastab oma Boobi. Ta tahab, et Boob oleks mees, aga Boob näitab oma kahte karvast kõrva ja on koer. Ta on truu sõber, kes teeb kõik vastikud asjad Rita eest ära, et need Ritat ei häiriks.

Boob teab, et Isa saaks Ritat aidata. Kuid nüüd Isa ei taha eriti aidata, ütleb et ei oska... Aga ka Isa teab üht-teist. Ta teab, et Boob on mees; ta teab, et ka Boob on millegi eest pugenud peitu...

Boob teab, kuidas teiste elusid korda seada. Seda on lihtsam teha kui enda eluga tegeleda. Palju kergem on pugeda lontis kõrvadega mütsi alla ja unustada, mis ja kes oli enne. Aga need, KES olid enne, ei kao kuhugi. Müts tuleb peast võtta ja tunnistada oma tegusid ning vastutada nende ees, kes maha jäid.

Boob teab, et tegelikult on ta Roobert ja selleks ei pea olema kõva mees, et Triinu-Liisile ja Maidole hea isa olla.

***

Boob- Lauri Saatpalu
Rita- Elina Pähklimägi
Isa- Raivo Trass
Henri- Tõnno Linnas

***

Mina olen ka Rita. Erinevalt temast pole mina kunagi oma isa näinud. Erinevalt tema isast ei ole minu oma siiani ka minu vastu huvi üles näidanud. Kui ta seda teeks, käituks ma täpselt nagu Rita. Milleks? Kus ta oli siis, kui ma teda ehk vajasin? Kus ta oli 25 aastat? Miks nüüd? Ei aitäh, sain siiani suurepäraselt ilma hakkama, saan ka edaspidi.

Erinevalt Ritast ei ole minul ühtegi mälestust isast. Ma pole kunagi unistanud sellest, et mul oleks isa. Rita oskas unistada, sest tema teadis, millest ta järsku ilma jäeti. Võib-olla olen mina sellevõrra karmim ja kalgim. Lapsepõlvest mäletan seda, kuidas ma vihkasin, kui mult teised küsisid, MIKS mul isa pole. MIKS PEAKS???? Miks peab minul olema kõik nii nagu teistel??? Minul ei ole ja kõik, mind ausalt ei huvitanud eriti, et MIKS. Ema oli mulle öelnud, et minu isal on teine pere ja ta on nende juures. Sellest mulle piisas. Olgu siis seal, kuskil mujal. Minul oli vanaisa, kes õpetas mind jalgrattaga sõitma, kelle sülest ma lastesaateid vaatasin ja kelle süles oli maailma kõige turvalisem ja soojem paik.

Ma tulen iga tööpäeva lõpus koju täpselt nagu Rita: "Sa ei kujuta ette kui väsinud ma olen!" Riivo on kodus. Kas Riivo on siis Boob? Õunakooki pole ta mulle teinud... Kohvi teeb küll:) Ja kõike vastikut ta minu eest ka ära ei tee, igasugused koristamised jms tüütu jama teeme koos.

Samas olen ma Boob. Vahel pean ma teadma, mida teised peaksid oma eluga tegema. Selles osas on kõik inimesed Boobid. Alati teatakse paremini, kuidas naabrid peaksid oma raha kulutama jne... Oma eluga pole pooltki nii lihtne toime tulla, kui teiste omaga, eksju?

Meis kõigis on ka natuke Isa. Millegi eest on kõik kunagi peitu pugenud, püüdnud midagi edasi lükata, eemale tõrjuda, pikkade kõrvadega mütsi silmini pähe surunud. Iseasi, kes mille või kelle eest...

Ja ilmselt on meie kõigi elust läbi jalutanud ka pisut imal Henri...

Nüüd ma loodan vaid seda, et minu Boob on sama tark ja vaimukas kui Rita oma... Olgu ta siis kes tahes :)

Unenägu

Loo eellugu, ehk asjad, mida Te peate teadma, et saada aru minu unedest:

1. Ma käisin eelmisel aastal (koos Margoga) Mika kontserdil Tallinnas, väga lahe oli:)
2. Ma käisin 25. jaanuaril (üksi, või noh, koos oma egoga) Hurts'i kontserdil. Olin peaaegu esireas, sain neile pm silma sisse vaadata. Mul oli fotokas kaasas, mida tegelikult olla ei tohtinud. Paari esimese loo ajal, kui ma pilte tegin, olin väga veendunud et Mr. Hutchcraft jätab laulmise katki ja teatab osutades näpuga minu suunas: "Hey! Cameras aren't allowed!" Ta ei teinud seda, aga ma olen üsna kindel, et mind ja mu fotokat nägi ta küll...
3.Külastan järjepidevalt kahtlast Hurts'i fännilehte (sest tegelikult on see üsna naljakas http://6hoursawayfromhappiness.tumblr.com/), kuhu postitatakse peale igasuguste imeliste fantaasiate mõnikord ka linke intervjuudele ja videodele. Sealt sain teada, et Islandi kontserdi ajal juhtus neil pisike äpardus:)
4. Hiljuti käisin Dagö uue plaadi "Plaan Delta" esitluskontserdil Tartus Plink Plongis koos Raidi ja Riivoga. Ikka ja jälle lava ees:) Kõik oli vahva ja tore, mulle jälle meeldis, nagu ikka. Ka neil oli hetkeks mingi pisike äpardus... Ühe laulu alguses ei kuulnud me mitte kitarri vaid mingit plärinat ja Peeter Rebane urises natuke ning vajutas paari nuppu ja elu sai jälle lilleks.

Edasise mõistmiseks on Teil kasulik järgnev video üle vaadata, muidu ei saa Te aru, millest jutt.




Lugu, ehk see, mida ma unes näen:

Ühel ööl nägin ma und. Ma olin kontserdil koos Raidi ja Margoga, me olime kogu publik, rohkem polnud kedagi. Esines meile Mika Plink Plongi laval! Kitarriga! Ta oli seal üksi. Mina tegin muidugi jälle pilte, st mul oli fotokas kaasas ja käes. Mikal aga juhtus midagi, heli kadus ära, Ta läks ja üritas oma nuppudest aru saada, et mis värk on. Me pakkusime ka oma abi, Ta vabandas, et läks jah miskit vussi... Siis tõusis Ta püsti oma nuppude eest ja lubas kohe-kohe tagasi tulla:) Aga siis ärkasin ma üles ega saanudki teada, et kas Mika tuli tagasi lavale meile kolmele laulma:)

Mika rääkis vist inglise keeles ja meie eesti keeles, aga me saime suurepäraselt üksteisest aru:):):)Tegelikult selles ma väga kindel ei ole, et kes mis keeles rääkis... Ma ainult mäletan seda, et unenäos ma mõtlesin, et vauuuu, Ta saab meist aru! Siis ju võis olla nii, et igaüks rääkis oma keeles? Kui me oleks ka inglise keeles rääkinud, siis poleks ju mõtet imestada, et Mika aru saab??? No samas oli see muidugi uni, kus kõik on võimalik.

Järellugu, ehk mõlgutusi hommikust:

Selline lugu siis unenägudega. Selleks et midagi põnevat näha, peab kolmel kontserdil käima ja ühte videot vaatama!

Mida üldse näitab unenägu? Minu puhul vist tõesti seda, millest ma mõtlen või mis mu peas toimub. Igal õhtul ja vahel ka päeval kuulan ma Hurts'i. No mulle meeldib noh! Dagö-elamus oli lihtsalt üsna hiljutine. Ja nii nad mul sõlme vist läksid. Seda ma küll ei tea, kust Mika sinna ilmus...??? Tema lisandus vist lihtsalt kuskilt mälusopist.

Muusika on minu jaoks oluline kuigi ma ise olen sel alal ikka täiest andetu. Vähemalt ma tean, mis on hea:)

Aga miks siis a-ha'd mu unes ei olnud??? Ju ma nendele pühendan kunagi terve unenäo, kohe eraldi...

Naljakuu jätkub :)

1. aprill Bussireisidel

Ideetu, st mõttetu

Eelmise postituse meeleolu pole kuskile kadunud. Nii et kes ei taha mu vingumist lugeda, külastage lehekülge www.ohtuleht.ee, seal on alati midagi naljakat: "Naomi välgutas kannikaid, Jenna Jameson demonstreeris sääri"...

Ma tegin täna üle nädala süüa. Kuulasin samal ajal muusikat ja mõtlesin oma elu üle järele. Ma leidsin tohutult palju asju, mis mulle ei meeldi, millega ma rahul ei ole, mida ma ei taha, aga mitte midagi head ja positiivset. Ma ei taha mitte midagi? Tegelikult ma ei tea, mida ma tahan, mul ei ole ühtegi põhjust järgmisel hommikul ärkamiseks.

Eelmise nädala alguses ei viitsinud ma isegi teha nägu, et kõik on korras. Seda öeldi ka päris mitu korda mulle, et ma olen kuidagi kurb, liiga vaikne... Aga lihtsam on vist naeratada, nagu midagi poleks viga, siis ei pea vastama küsimusele "Mis sul viga on?"... Sest ma ei tea sellele vastust. Midagi pole viga.... Vist... Aga mille pagana pärast ma õnnelik peaks olema???? Nädala teise poole olen ma taas "head nägu" teinud. Igaks juhuks, äkki mõni hakkab muidu muretsema...

Ma siiralt soovin, et mul oleks mingi eesmärk, mille nimel elada, mille nimel pingutada. Aga ei ole. Teadmine, et ma ei tea, mida ma tahan või mida oma eluga peale hakata, ajab jubedalt närvi. Peaks kuhugi poole jooksu panema, aga suunda ei ole. Ma olen hästi kõrgete seintega ruumis, siin ei ole nurki ega väljapääsu, on vaid ringikujuline rada, mida mööda ma iga päev pooleldi tigedana, pooleldi kurvana trambin. Hetkel olen ma kindel, et väljaspool seda ruumi ei oota mind miski ega keegi, ma ei püüagi siit välja saada. Ometi pole ma rahul sellega, kus ma olen.

Ja mida see vingumine nüüd siis annab? Mitte midagi. Mitte miski ei anna mitte midagi. Kui ma mitte midagi ei taha, siis ma peaks ju rahul olema? Aga ei ole. Ja nüüd läks mul mitte millelegi mõtlemise peale juhe lühisesse....

Tead, Maarja, mine p*****! Sa oled nõme!

Raskemeelsus, kurvameelsus, haiglaslikult rõhutud meeleolu...

...ka siis kui päike paistab. Ma ei teagi miks. Üks põhjus on kindlasti see, et lund on niiiiiii masendavalt palju ja viimastel päevadel juurdegi tulnud. Öäk. Ma tahan rohelisi lehti ja pori ja plusskraade ja vihma ja päikest!

***

"Tell me would You kill to save a life?"

Ma olen viimasel ajal miskipärast hästi palju mõelnud, kuidas mina sellele küsimusele vastaksin. Ja ma ikka veel ei tea. Ei saa ilmselt kunagi teada. Aga ometi ma mõtlen sellele, tekitan oma peas mingeid jubedaid stsenaariume.... Kui küsimus oleks minu elu andmises, siis ma teaks täpselt, kelle nimel ma selleks valmis oleks (olnud). Aga võtta kelleltki elu, kellegi teise nimel?

Mul on hea kujutlusvõime, lausa super. Kui keegi kirjeldab mõnda endaga juhtunud valusat õnnetust, siis ma suudan peaaegu tunda seda, millest räägitakse. Siiski on üks asi, mida ma ette kujutada ei suuda: et ma võtaks kelleltki elu. Teatud mõttes kergendus, eksju? Niisiis ma ei tea. Loodetavasti ei tule mul kunagi tõeliselt sellele küsimusele vastata....

***

So change Your mind
And say You're mine
Don't leave tonight
Stay

Mida rohkem ma seda laulu (Hurts "Stay") kuulan, seda rohkem see mulle meeldib. Ja ma ei saa lahti mõttest, et kui see laul oleks kirjutatud ja lauldud MULLE, ükskõik kelle poolt, mina jääks ta juurde... Ainus tingimus on see, et see peab esitatud ainult mulle ja vähemalt sama hästi kui seda teeb Hurts!

***

I'm more afraid than I've ever been
So stay with me, Evely...*

Kas ainult minul on vaja kedagi, kes hoiaks mind mõistuse juures??? Ja peale selle jutu lugemist soovitaks Raja tänavale pöörduda...??? Noh nii, igaks juhuks...

Ma tõesti ei tea, kus ma oleks või mida ma teeks kui ei oleks Evelyt. Võib-olla siinsamas ja täpselt sama kaugel, aga tõenäoliselt hullemas meeleolus kui praegu... Niiiii hea on kellelegi vinguda oma pisikestest tähtsusetutest probleemidest ja rääkida oma "geniaalsetest" mõtetest. Kellelegi, kes kuulab ja tavaliselt naerab mu jutu üle, aga see naer ei tee haiget, see on igati loogiline:) Ja ma olen täiesti kindel, et ma võin Tema arvamust usaldada.

PS, tutvustades Talle lühidalt selle jutu sisu, soovitaski Ta mul Raja tänavat külastada....

*Ma olen teadlik, et laulus on tegelikult nimi EvelyN, aga see ei loe, mul on EVELY!

***

Are you looking for happiness?
Are you looking for something better?
Do you ever feel emptiness?
Are you scared it's gonna last forever?

Ilmselt küll...

Eesti Laul

Kas Te nägite kui kurb oli Stig Rästa???????? Ta on niigi sellise ilmega, et hakkab kohe nutma, aga seekord vist hakkaski. Mul on niiiiiii kahju, et Outloudz ei võitnud! Tõesti on.... Mulle väga-väga meeldib see laul.

Ma vähemalt hääletasin:) Küll ainult teises ringis, kus oli valida vaid kahe laulu vahel, aga see ju oligi olulisem hääletus.

Mind jääb nüüd Stig Rästa kummitama... Tema meeletult kurvad silmad :'( Suurim pettumus, mida ma üldse kellegi silmist kunagi näinud olen...

Heh, lugege eelmist postitust uuesti ja saate mu kallal vinguda!

Esimeses lõigus teatan, et vaatasin täies pikkuses TV3 uudiseid ja eel-eelviimases, et loobusin poole pealt!

Tegelikult oli nii, et vaatasin poolt saadet ja läksin siis mööda kodu kolama, ema vaatas saadet edasi... Niiet... Uuuuups, sorry, et valetasin :)

Uudis

Ma vaatasin täna täies pikkuses "uuenenud" TV3 uudiseid. Need on nüüd VEEL jubedamad kui nad enne olid!!!

Saatejuhiks oli täna Mart Mardisalu. Mul pole ta vastu põhimõtteliselt mitte midagi, aga ta ei sobi uudiseid lugema. Minu jaoks on tal pigem meelelahutaja maik juures. Ma ootasin terve saate, et ta ütleks midagi stiilis "Järgmine pall on B3!!!" Ma lihtsalt ei suuda teda tõsiselt võtta. Pealegi pole mulle kunagi meeldinud tema kõnemaneer, see paus. peale. igat. sõna.

Sisu... Sisu ei olnud juuuuu! Esimene uudis oli muidugi kurb avarii Hiiumaal. See ilmselt kõlab kohutavalt, aga tragöödia müüb alati, mida rohkem laipu ja hüüumärke, seda ägedam saade... Okei, loomulikult on selline avarii uudis ja sellest räägitakse, aga võiks kuidagi.... Viisakamalt ja tagasihoidlikumalt suhtuda...

Edasi tuli teade sellest, et Liibüa on endiselt rahutu ja et Christchurchis hukkus palju inimesi. Kummagi kohta umbes kaks lauset. Jaaaaa siis tuli piiiiik lugu selle kohta, kellel milline kleit presidendi vastuvõtul seljas oli! Mardisalu oli endale sõbragi stuudiosse kutsunud, et oleks kellega arutleda seelikusabade pikkuse üle jne...

Edasisest ma loobusin... Milleks? Päris uudistel on mingi nõme maitse juures ja 20 minutist, mida ma vaatasin, oli uudiseid 5, kleite vähemalt sama palju või pisut rohkem ja veel reklaamipaus umbes 10 minutit!

Niiet aitäh, aga poleks vaja olnud... Minu arust pole peale saatejuhtide midagi muutunud. Oi, vabandust, stuudiokujundus on kah ümber tehtud.

Mulle ei meeldi kollased uudised. Ka siis mitte, kui neid tehakse valget värvi stuudios!

Asi on köögis?!

Et mis asi? A kust mina tean!!!??? Kui teaks, oleks täna juba ära lappinud ja saanud normaalselt nõusid pesta!

Mis ma vahepeal teinud olen? Hiljuti selgus, et alumisi naabreid uputanud! Aga see ei olnud plaanis...

Igatahes tilgub alumistele vannitoas vett kaela, õigem oleks öelda, et jookseb mööda seina alla. Just täpselt selles kohas, kus meil on duššinurk. Laupäeval käisime meie üksteise järel pesus ja peale selle tuldigi ütlema, et lekib. Kuna me just olime palju vett kasutanud duššitoas ja naabritel just sealt tilkus, siis siit ka loogiline järeldus- probleem asub kuskil duššinurga all. Võtsime teadmiseks, ei kasutanud kuigi palju vett, isegi köögis mitte, sest kööki minev vesi ja ka sealt tulev solk käivad duššinurga all olevatest torudest läbi.

Täna tuli Tarkmees külla uurima, mis meie pesunurga all on... Seal oli peaaegu kõike! Elaks me põnevusfilmis, siis oleks just sinna peidetud kuskilt röövitud miljonid või Inglise kuningannalt pihta pandud ehted või teemandid vms!!! Aga elu ei ole film, nii hästi meil ei läinud. Leidsime sealt telliseid, plaatimisest üle jäänud plaate ja isegi põranda liistu! Asi nägi välja nagu Manhattani makett!

Omaarust said kõik potensiaalsed lekkekohad kinni mätsitud ja jäime ootama homset õhtut, kui kõik peaks lõplikult kuivanud ja kasutuskõlblik olema.

Suurest igavusest ja nõudepuudusest asusin täna õhtul kööki kraamima. Tükk aega pladistasin ja madistasin seal, nõud said puhtaks ja köök taaskord ilusaks, kui tuli jälle alumine naaber... Tal ikka uputab! KURAT!!!! Järelikult oli see tänane poole päeva mäkerdamine asjata, sest tõeline kurjajuur peab köögis asuma! Ja nüüd mulle meenus, et laupäeval, kui mina olin puhtaks saanud ja Riivo vannitoa vallutas, läksin mina samal ajal kööki nõusid pesema... Järelikult oli ka laupäeval probleem köögis.

Homme uue hooga edasi! Eks näis, äkki tulevad teemandid köögi kraanikausi tagant välja!

*** "Laupäeval oli probleem köögis"; täna pesin mina nõusid köögis... Mina olengi probleem! Mätsige kinni, peatage leke!

In Love With Music

Ma avastasin täna, et mul on ruumi areneda küll ja veel. Igas suunas. Ka "ma-pole-normaalne" suunas!

Ma leidsin mingi Hurts'i fännilehekülje: http://6hoursawayfromhappiness.tumblr.com/
See on ikka hästi naljakas moodustis! See tundub olevat midagi blogi sarnast, aga lihtsalt Hurts'i teemaline. Fänni(tari)d postitavad sinna oma tehtud pilte ja lugusid, kuidas nad bändiliikmetelt autogrammi said jne. Need jutustused on niiiiii võimatult tibilikud!!!! Tihti on iga lause järel "OMG" (juhuks, kui keegi ei tea tähendust: oh my god- issand jumal) ja põhiline teema pole üldse mitte muusika vaid see, kui sinised silmad on Adamil, kui pikk ta olla võiks, mis sõna nad tervituseks kasutasid jne...

Paar näidet:

"So you've stood next to Adam? Can you maybe estimate how tall is he?" "So did you get an autograph? Did you talk to them? What did Adam say? OMG I can't believe he said hey to you"

Jummal küll!!!! Mul tekkis küsimus, kas nad Hurts'i muusikast midagi teavad???? Või nad käivad ainult poisse vaatamas??? Ma olen seda juba kuskil kuulutanud, et silm puhkab küll neid vaadates, aga ausalt ka, minu jaoks on kõige olulisem siiski muusika.

Ma polnud Hurts'ist mitte midagi kuulnud, kui Riivo nõudis oma suvise külaskäigu ajal nende "Better Than Love'i". Olin täiesti veendunud, et mulle ei meeldi miski, mille nimi on HURTS! Ja üsna tihti mulle üldse ei meeldi, mis Riivole meeldib... Niiet ma olin väga pessimistlik. Aga ma siiski kuulasin korra selle laulu üle ja mulle täitsa meeldis! Ma ei mäleta, et ma seda raadiost kuulnud oleks... Muusikakanaleid ma ei vaadanud ja nii oligi see laul minu jaoks absoluutselt tundmatu. Peale seda, kui Riivo tagasi läände suundus, ma unustasin selle laulu, sest nagu öeldud- vabal ajal ma ei kuulanud muusikat ja raadiost seda kah ei mängitud. (Klappidest kuulasin tööle-koju sõidu ajal siis a-ha'd või hiljem Mikat.)

Siis tuli september. Ja järsku pasundati pidevalt Uunos mingist suuuurepärasest uuest briti bändist Hurts, kellel pidi olema veeeeel suuuuuurepärasem laul "Wonderful Life". (Bändi nimi polnud ka tuttav, lihtsalt polnud meeles!) Mina muidugi olin kohe (ilma laulu kuulmata) veendunud, et ju see ikka mingi uusversioon Black'i kunagisest hitist on, pealkiri oli ju sama! Kirusin veel, et krt, midagi ise välja ei mõelda, pidevalt tehakse vanu lugusid ümber, igaaaaav....

Samal ajal oli teiste hulgas raadiosse ilmunud mingi hästi teistmoodi lugu, mis mulle jubedalt meeldis, aga ma polnud pihta saanud, kes see oli või mis selle pealkiri olla võiks. Ma kuulsin raadiot ju ainult tööl ja seal ei saa päris nii KUULATA, et oi, see laul tuleb, nüüd istun ja kuulan, millest lauldakse ja mõtlen, mis pealkiri võiks olla! Taustaks lihtsalt see lugu kõlas teistest nii erinevalt, mulle tohutult meeldis muusika, sest sõnadest polnud veel aimugi. Lõpuks, kui ma siis vähemalt mõneks hetkeks laulu pikemalt tõesti kuulata sain, avastasin, et kuna tüüp seal pidevalt korrutab "Don't let go, never give up, it's such a WONDERFUL LIFE...", siis see äkki ongi see palju-pasundatud Hurts?!? Et siis ju pole kohe üldse mitte mingi uusversioon vanast loost, vaid ikka täiesti uus laul! Nii oligi... Mulle meeldis!

Kunagi veel hiljem nägin alles videot ja neid tüüpe, siis ei pööranud kah suuremat tähelepanu sellele, millised nad välja nägid, ma miskipärast arvasin, et ju selline välimus on ainult selle video tarbeks... Noh, nüüd me siis teame, et nad on 24h sellised geelitatud ja triigitud:)



Fännama Hurts'i hakkasin ma üldse alles kuskil detsembris vist. Nende kontsert oli juba välja kuulutatud ja väljagi müüdud ning Kalevi Spordihalli liigutatud, kui mina süvenema hakkasin, et mis laule neil veel peale "Wonderful Life'i", "Stay" ja "Better Than Love'i" on. Kõik, mis ma leidsin, meeldisid mulle, tõesti eranditult KÕIK. Ja siis hakkas ka vaikselt tekkima kiusatus ise kah kontserdile minna... Enne lõpliku otsuse tegemist hakkasin uurima, et kes need tüübid siis ikka on ja kas üldse live'is laulda oskavad ja mis nad endast üldse kujutavad. Vot siis alles sain selgeks, et nad on koguaeg sihukesed.... "Lakutud" on hea sõna:)

Niisiis minu jaoks oli esimesena MUUSIKA, millesse ma kuidagi uppuma kippusin. On siiani. Seda on ka juhtunud, et peaaegu olen oma peatusest mööda sõitnud, kuna unustasin end laulu kuulama... Veel pole seda teinud, aga küll ma sellega kah lõpuks hakkama saan. Kainena ju trepist alla ma lendasin!!!! Asi see bussiga peatusest mööda sõita pole...

Aga alati on ka võimalus, et ma olen lihtsalt kade nende peale, kes Hurts'ilt autogrammi on saanud ja nendega paar sõna juttu puhuda... Võib-olla, kui ma oleks nad kuskilt isiklikult kinni püüdnud ja nad MULLE "Hey!" öelnud, oleks kah kaks aastat jutti sillas ja põrkaks särasilmil ringi? See jääb teadmata...

Veidi nukravõitu kvaliteet, aga väga ilus laul:)