Sunday, June 26, 2011

To the Mars and back

Teekond Marsile ja tagasi oli päris hull. See algas Tartust 7.40 rongiga, millele eelnes äratus kl 5, et eelmisel õhtul pesust tulnud poolmärg jakk kuivaks triikida ja kohvi juua jne...

Rongisõit oli jubbbbbe! 3.20 Tallinnasse sõita on liiiiga pikk aeg! Aga see-eest oli aega veel viimast kordamist teha enne eksamit, ehk siis kuulasime Marsi kogu see aeg;)

Silme eest jooksis mööda kuidagi õnnetu ja räämas maastik, mingi Eesti ilusa looduse pahupool või midagi sellist, igatahes läks muusika pildiga väga hästi kokku, ainult tagumik kippus kangeks jääma...

L490:


Tallinn võttis meid vastu päikesepaistega. Tassi kohvi jõudsime Balti jaama juures ära juua kui saabus esimene vihma- ja raheports.




Peale pisikest veeuputust suundusime vanalinna avastama. Väga kaugele me omadega ei jõudnud kui juba ründas äike. Ronisime aga riigivõimule lähemale, trepist üles, äikesele lähemale... Märg oli, väga märg ja hirmus. Aga mu veekindel meik oli veekindel! (Väga oluline info....) Õnneks läks see pilveke ka kiirelt mööda ja saime tõeliste turistidena (teiste turistide seas) pilte klõpsida.

Veidi veel turistitamist- Raekoja plats, Vabaduse väljak- ja siis lõunasöök Solarises Lidos. Ja siis tuli uni. Enam ei viitsinud kuskil kolada ja otsustasime lauluväljaku poole jalutama hakata. Läbi Kadrioru pargi. Vahepeal uurisime kindluse mõttes, et kas me ikka oleme nö õigel teel...

Olime küll:) Peale väga kahtlast metsavahe-lõiku olimegi laululava juures. Jõudsime liiga vara, läks veel umbes tund aega ootamist ja trügimist kuni meid platsile lasti. Esialgu saime ikka päris ette hea koha. Leidsime ka oma Rakverest tulnud sõbrad üles ja mõtlesime, et nüüd ongi elu lill! Ei olnud ta midagi.... Nagu ikka, kui oled hea seisukoha saanud, hakkavad su ees olevad inimesed kasvama... Aga no kuni tegu oli soojendusesinejatega, ei nutnud väga selle üle. Häda oli selles, et mida aeg edasi, seda kitsamaks meil läks ja lõpuks lahkusime veidi taha poole, et hingamisruumi oleks.

Soojendusesinejatel polnud väga viga. Nad isegi meeldisid mulle:)

Iiris















LCDMF















Von Hertzen Brothers













Jäi veel umbes pool tunnikest oodata selle ajani, mil 30 Seconds To Mars pidi lavale tulema.... Aina kitsamaks läks, keegi koguaeg togis või elas seljas või mõlemat. Järsku avastasin enda kõrvalt 2 noormeest, kellega koos olime rongiga Tallinna tulnud. Tore:)

Ja siis hakkas laval midagi toimuma. Päriselt! Kõik soojendajad olid oma laulud laulnud, järelikult oli see MARS! Samal ajal pressis mingi lätlaste või leedukate seltskond end täpselt minu kõrvalt läbi, trügisid lava ette. Ma jäin kuidagi nende külge kinni, jalgu mul kuskile liigutada polnud, lihtsalt vajusin nendega koos ettepoole. Mul tuli kohutav hirm, et kui ma kukun, siis trambitakse mind jalge alla ja ma saan surma. Krabasin rongi-tuttaval oranži jopega tüübil varrukast vist kinni, Riivo hoidis mind ka kinni, aga ma ei saanud midagi teha, mind tiriti lihtsalt kaasa. Üks idioot seletas kanges inglise keeles "I can't do anything my friends are pushing me!" Ma karjusin talle midagi eesti keeles vastu, ta vastas, et ta ei saa aru. Mina karjusin edasi ise mõtlesin, et kurat! ma ju oskan inglise keelt, kuidas mul midagi meelde ei tule, et talle öelda. Igatahes lõpuks taipasin, et ainult mu pisike seljakott on nende trügijate vahel kinni, kiskusin selle ära ja siis sai juba Riivo mind püsti hoida ja tahapoole vedada.

Kui tundsin veidi ruumi enda ümber, keerasin näoga taas lava poole, sest "A Beautiful Lie" algas. See on üks parimaid lugusid neil, ma tahtsin seda näha ja kuulda ja kuulata. Otsustasin, et see käputäis idioote lihtsalt ei riku minu kontserti ära! Ma värisesin üleni, alguses kartsin, et ma ei püsi üldse enam jalgel, aga üritasin laulule keskenduda. Videoekraanil jooksis laulu video, üritasin ka lavalt Jaredit leida, vahepeal ta isegi vilksas ka minu nägemisulatusse, aga üldiselt tundus, et olime liiga kaugel, et midagi näha. Aga ma siiski natuke suutsin kuulata seda lugu (mis minu arvates oli kontserdi esimene laul).

"A Beautiful Lie":


Järgmine lugu oli "Attack". Seda suutsin ma juba üsna korralikult kaasa laulda "Run away, run away, I'll attack..." Ma ju jooksingi minema, sest mingid lätakad või letakad ründasid, krt!

Kolmas laul, järjekordne nende üks parimaid "Search And Destroy". Laulsin kaasa kõvasti ja valesti ning filmisin. Selle laulu lõpuga Jared päästis lõplikult mulle kontserdi! Ta hakkas oma "jump-jump-jump!" harjutust tegema sinna otsa tuli sihuke möla, et naera puruks :D:D ("What the fuck was that?!?":D:D) Vähemalt minul kohapeal oli naljakas ja ma unustasin lõplikult oma paanika. Keegi filmis natuke parema kvaliteediga seda laulu ja Jaredi möla:

Search And Destroy:


Aeg-ajalt oli siiski kuulda-tunda, et tal jääb häälest pisut puudu, tal oli tõesti hääl ära. Aga samas laulis ta siiski hästi, ma päriselt usun, et ta andis endast parima ja päris korralikult tuli välja:)

Osad laulud esitas Jared üksi. Jutustas rahvaga, küsis, mis laule me kuulda tahame. Muuhulgas jäi pikalt ühte tüdrukut jõllitama, kes talle "I love you!" karjus:) Väga armas, et ta üldse märkas teda:)

Nii laulis ta ka "100 Suns". Kuidagi kohutavalt kurvalt kõlas see laul video taustal, mis ekraanil jooksis. Igasuguste relvade ja tulistamise ja sõja vahele ilmusid rahusõnumid:

*Peace is nor merely a distant goal that we seek, but a means by witch we arrive at that goal.
-Martin Luther King jr.

*Peace cannot be achieved through violence, it can only be achieved through understanding.
-Albert Einstein

*Only the dead have seen the end of war.
-Plato

100 Suns


Natuke nalja tegi ka. Kogu kontserdi oli laval neil kaameramees, kes neid ja rahvast filmis. Jaredil tuli geniaalne idee teha videolõik, kus kaamera on seljaga rahva poole ja filmib Jaredit ütlemas, et Eesti kontserdile ei tulnud kedagi, sest ilm oli jubekehva ja siis keerati kaamera rahva poole ja Jared karjus "This is Estoniaaaaaa!" kuni meie kaamerale "Jee!" tegime:D Ja siis ajas oma niigi suured silmad veel suuremaks ja lõpetas aktsiooni sõnadega "Holy shit, Estoniaaaaaaa!".



Neile meeldis Eesti, tegelt ka! Jared ütles, et kui ta oleks teadnud, et siin kuskil nii äge riik ja rahvas on, siis nad oleks juba varem siia tulnud:) See muidugi meeldis rahvale, peale järjekordset "Jee'd" meelitas ta meid pisut veel: "I think I'm gonna move here!" ("Ma arvan, et ma kolin siia elama!"). Pole ka ime, kui nii hästi kaasa lauldakse:

The Kill:


Ja "Alibi"... Sõnad saavad otsa, varsti pöördun tagasi tavapärase "niii-kuradi-äge-oli!!!" teksti juurde... Üks mu lemmikuid, jälle:

Alibi:


Jared ütles, et ta õige pisut laulab ka "Hurricane'i". Ei tea, kas päriselt ka plaaniti see lugu ära jätta?!? Hästi ei usu, aga mine tea... Igatahes on see järjekordne lemmik, laul mida ma kontserdil vägagi ootasin:) Kuigi jah, hääl sai tal vahepeal otsa, aga ikkagi oli super!

Hurricane:


Nii, kas on mu lugejate hulgas keegi, kes julgeb väita, et Artjom Savitski esitas järgmist laulu paremini??? Ahhhh?!

Closer To The Edge:


Veel üks ütlemata hää laul on "Night Of The Hunter"! See on see laul, mille ajal ma alati joosta tahaks. Jared jooksis laval ainult natuke selle laulu ajal, suurema osa ajast oli ta rohkem nagu põrkepall:

Night of the Hunter:


Viimaseks lauluks, "Kings And Queens" ajaks saavad alati osad fännid lavale koos bändiga tšillima. Said ka meie Rakvere-sõbrad! Meist poole noorema kukeharjaga noormehe üle on mul eriti hea meel:) Sai mälestuseks ka Shannoni trummipulga ja Tomo medika;) Nii waffa!!!

Kings And Queens:


30 Seconds To Mars lahkusid lavalt sõnadega "See you soon!" Loodame küll nii, sest ma läheks nende kontserdile kindlasti veel! Mulle meeldib üldiselt nende muusika, mitte päris kõik laulud, aga siiski suur osa kuuluvad lemmikute hulka. Ja Jared oma mölaga on lihtsalt lahe:D:D Ta ei kõlanud sealt kuidagi võltsilt kui ta publikut kiitis vms, ta oli lihtsalt üliäge!

Aga üks asi veel kontserdi alguse kohta... Seda, et kontserdi esimene laul oli hoopis "Escape" mitte "A Beautiful Lie" lugesin ma Elu24-st! Mõtlesin siis välja, et see muusika küll võis olla sellest laulust, kui mul trügimine algas. Nüüd juutuubi videodest nägin ja kuulsin, et Jared laulis ikka ka seda laulu, et polnud ainult muusika. Vot nii suur oli minu paanika, et olles keset platsi lauluväljakul ma EI KUULNUD seda laulu absoluutselt!!!! Laulu esimesed sõnad on "Time to escape..." ja viimane rida (koor): "This is war!". Huvitav, kas neil endil ka on aimu, kui täppi nad oma esimese lauluga panevad? Mina pidingi põgenema, sest seal läks sõjaks! Kuigi tegelikult on neil viimase plaadi nimi ka "This is war", aga ikkagi...

PS1. Kitarri mängida Jared ei oska... Sorry...
PS2. Videod ei ole minu tehtud, need on lihtsalt pakutavatest parimad, mis ma juutuubist leidsin.
PS3. Pildid ON minu tehtud:)

Hästi loogilist teed pidi tulime koju. Öö veetsime Rakveres! Pool järgmist päeva ka. Kolasime veidi linnas ja õhtupoolikul jõudsime Tartusse tagasi. Natuke vähe aega jäi Rakvere jaoks, saime tõesti ainult natuke jalutada, Tarva üle kontrollida ja kõik. Peab tagasi minema;)














Hullult ägedad 36 tundi olid!!! Hoolimata hetkelisest surmahirmust oli kontsert hästi lahe ja turismi pool reisist ka. Iga kell teeks uuesti, eriti kontserdi;)



PS4. Midaiganes see blogi ka ei väidaks, see jutt saab postitatud 5. juulil veidi peale 11 päeval! Täpselt kaks nädalat peale kontserti.

No comments:

Post a Comment