Monday, December 26, 2011

Jõulud

Siki päästis jõuluõhtu. Kuigi Sa seda blogi ei loe, siiski SUUR AITÄH Sulle, et tulid! Meil oli päris huvitavate meenutuste õhtu:)

***

Kas Salvo kelguga sõitis trepist alla Margo või Raigo? Kumb valis selleks jalgratta? Raigol oli meeles, et tema "kelgutas" trepist alla ja pea lõhki. Margo kinnitas, et tema valis ratta.
Margo: "Esimene kord ei õnnestunud, käisin üle pea. Arvasin, et viga on tehnikas"
Raigo: "Teisel korral tulid tagurpidi alla?"
Margo: "Ei, ma arvasin, et ma pean kiiremini alla sõitma!!!"
Mõlemal on kuklas õmblus:)

***

Heigoga juhtus ka alati pidevalt midagi, tihti käidi kiirabis...
Raigo kommentaariks: "Ta oli püsiklient! Kliendikaart oli olemas!!!"

***

Sõna otseses mõttes südaöösel läksime Raekoja platsile kolama, sest me Tartu inimestena polnud oma linna kuuske veel näinud... Vähemalt osad meist polnud. Lund sadas, hästi ilus oli:) Nagu päris jõulud täitsa.




***

Päeval sain üle hulga aja Võnnus vanaisa haual käia. See kõlab nüüd veidi valesti, aga mulle meeldib surnuaial käia. Mulle ei meeldi, et mu vanaisa ja onu surnud on! Aga kuna elu on juba kord nii läinud, siis ma valin pigem variandi neid aeg-ajal kasvõi surnuaias külastada. Peale seda käisin kirikus ka! Seal samas Võnnu kirikus. Mulle kuidagi... Väga meeldis.

***

Ja lapsed on niiiiii-iiiiiii vahvad! Lihtsalt kohe nii ägedad, et ma ei oska seda seletada...

Monday, December 19, 2011

I'm with Cubbins

Mul oli laupäeval jõul vol 1. Igati püha üritus- mandariinid, päkapikud ja sõbrad olid platsis. Salmi keegi lugema ei pidanud, laulukesi laulma ka mitte, joonistama ja maalima pidi! Ja nagu õhtu alguses selgus, ka arvutama...

Mõnda aega tagasi tekkis mul geniaalne plaan joonistada oma voodi kõrvale kapi tagant välja hiilima üks tegelane nimega Bartholomew Cubbins. Ainus pilt, mis ma temast näinud olin, on selline:

















Lihtne, onju? Must tüüp! Mina tahtsin teda seinale saada enam-vähem elusuuruses ja jalgadega, see tähendas aga seda, et kuna ma ise joonistada ei oska, siis tuli sõbrad appi võtta, jõulupeo ettekäändel:D Selgus, et nad on ka täitsa andetud, aga mis sellest, lihtsalt 5 andetut inimest hakkasid seda pildikest edasi arendama...

Esimene ja kõige jubedam probleem: kust alustada?
Idee: naba on vaja paika panna!
Lahendus: Riivo jagas A4 suuruse ja pooliku Barti ruudukesteks ja kandis üle suurele lõuendile. Ja nii me siis hakkasime arutama, kriipsukesi ja täpikesi tegema, millises ruudus tema lõug lõpeb ja millises kastikeses nina asub....

Teine probleem: kes julgeb jooni tõmbama hakata?
Loomulikult jäi see raske loominguline töö tüdrukutele- mulle ja Reesile. Kasutasime julgelt harilikku pliiatsit ja kustukummi ja lõpuks hakkas tunduma, et asjast võib asja saada, sest meie tõmmatud jooned meenutasid täitsa hästi kuju A4-l.

Kolmas probleem: kuidas Bart jalad alla saab?
Ma üritasin näidata, mis "asendis" tal minu ettekujutuses jalad olema peaksid. Üritasin peegli abil selgusele jõuda, kui kaugele võrreldes kätega ta põlv ulatuma peaks... Kõige lihtsam oli ikka proovida! Janno joonistas väikesel paberil Bartile jalad ära ja selle järgi (ikka pliiats ühes käes ja kumm teises) sebisime lõuendile ka pikad kõhnad jalad alla.

Neljas probleem: millised papud Bartil jalas on?
Mitme peale otsustasime, et tal on Jared Leto kossid (tegelikult mina vist otsustasin... aga kõik soovitasid midagi:D)!




















Viies, kõige suuremat, põhjalikumat ja naljakamat arutelu põhjutsanud probleem: millised on Barti kannid??? Neid ei olnud keegi kuskil näinud...
Ma ei oska siia praegu enam kirja panna, mida täpselt keegi ütles või arvas, aga uskuge, see oli naljakas! Lõpuks tulin mina enda arvates väga geniaalse lahendusega välja: kui keegi pole Barti kanni näinud, siis teeme nii, et tal tolkneb T-särgi saba üle kanni ja asi lahendatud. Järjekordselt (vist?) ainult minu arvates sobis väga hästi, tundus loogiline.... Joonistasin särgi nurga ära ka ja siis ristiti Bart hoopis Kant-Kanniks! Pool seltskonda ei usu vist siiani, et ma joonistasin särgi saba aga mitte kanni! :D:D Juhtub, uskmatuid on ilm täis.... :):):)

Kuues probleem: kui vedel/paks peaks olema värv, mille ma olin ostnud Barti maalimiseks?
Katse-eksitusmeetodiga selgus, et esialgu sai see liiga "lahja", aga polnud hullu miskit, ühe kihi maalisid Janno ja Riivo lõuendile ikkagi selle sama "lahusega".














Hiljem ma paksendasin värvi ja nad käisid Barti veelkord üle. Nii sai tüüp endale heledama juuksetuti ja muidu üleni mustaks! Nüüd on talle vaid päikseprillide raam ka vaja joonistada, siis on ta täiuslik:D:D

Lasime oma teosel pisut kuivada ja lõime ta siis "nätsuga" seina ka! Minu "Mission Impossible" oli nüüd "Mission Accomplished".



















Tüüp on mu seinal täpselt selline, nagu ma tahtsin ja ta mõjub täpselt nii, nagu ma tahtsin. Super!

PS, me kõik vist alahindasime oma võimeid...? :D

*Kui Riivo tegeles matemaatikaga tuli Musakanalist nagu tellitult Thirty Seconds To Mars'i "Hurricane"- väga asjakohane sissejuhatus õhtule:) Kuskil peale kahte öösel, kui külalised olid lahkunud ja mina tuttu hakkasin sättima, näitas Musakanal mulle uuesti sama videot. Üks kord ajastasid nad ka oma videosid hästi:)

Tuesday, December 13, 2011

Hetk

Ma käisin korraks maal. Te vist juba teate, kui väga ma toda kohta armastan. Praegu oli seal pisut nukker, puud raagus, külm... Aga lund oli rohkem kui linnas!

Pidin pööningul käima ja ühe pisikese asja sealt kaasa võtma. Mind juhendati täpselt, kust seda seal kola sees leida. Asi ootas mind juhatatud kohas.

See oli 80ndatest pärit suitsupakk "Ekstra". Need olid onu Silveri suitusud... Tema surmast sai sel sügisel 10 aastat mööda ja 13 sellest hetkest mil ta suitsetamise maha jättis... See pakk oli tema pluusi taskus, mis rippus meil pööningul kogu selle aja. Tegelikult ilmselt veel varasemast arvestades, mis margiga tegu oli... Pakil kenasti kiri peal, et "Toodetud NSVL-is".

Ma võtsin sutsupaki taskust välja, leidsin tasku põhjast veel tikudki. Jõllitasin neid natuke ja kuidagi imelik hakkas. Panin nad taskusse tagasi, tegin pildi ja siis unustasin korraks, kus ma olen ja mis ajas ma olen. Vaatasin seda pluusi ja suitsupakki ja olin veendunud, et kohe tuleb kuskilt onu Silver ja küsib, kus ta suitsud on. Ta oli seal, minu juures, ma olen selles täiesti kindel. Üheks hetkeks oli kõik nii nagu vanasti.

Aga siis mulle meenus, et aasta on 2011 ja ma olen pööningul. Kuigi nutt kippus kurku oli mul hea meel, et korraks oli kõik hästi. Ma olin selle tunde ammu unustanud...

Imeline Taksojuht

Laupäeval oli Lõunakas Imede Öö, ma olin ka öösel tööl. Elame töökaaslasega samas linna nurgas ja seepärast läksime pärast koju ühe taksoga. Mul oli kolm kilekotitäit kraami ja käekott kah veel, jube kandam.

Takso tuli, ronisime sisse, aga mul oli suur probleem- ise mahtusin sisse, aga kotid jäid välja! Mu pakid polnudki niivõrd suured, aga rasked, ma ei jõudnud lihtsalt neid sülle vinnata.
Taksojuht: "Oi-oi, kas ikka mahute sisse?"
Mina naersin, ütlesin Talle ka, et ise mahtusin, aga kotid jäid välja:) Lõpuks ikka mahutasin end sisse. Panin traksid ka peale ning pakid sülle ja tundsin end hästi, et lõpuks saab koju.

Taksojuht tundis huvi, et mis toimus, vaatasime, et suures majas oli veel sebimist. Arutasime, et hull ostupaanika... Töökaaslane muretses, et Taksojuht ei saanudki Imede Ööl käia. Mina: "Nüüd jäävad Teil jõulud tulemata, kõik kingid jäid ju ostmata!" Taksojuht naeris kohe südamest... Aga mul oli täiesti ükskõik, mis Ta minust mõtles, ma olin omadega nii sooda, ajasin juba lõunast saadik lolli juttu.

Märkasin, et taksos mängis Depeche Mode. Nii hea oli kuulata, kõrvad puhkasid. Mitu laulu järjest tuli Depeche'it!!!

Arutlesime veel helkurite vajaduse üle linnas ja maanteel ja jõulutunde üle... Mina: "Korraks tuli, aga läks ära, koos lumega. Talve oligi poolteist päeva, polegi rohkem vaja!" Küll ma võisin naljakas olla, sest Taksojuht naeris jälle.

Lõpuks, kui me peaaegu minu maja ette olime jõudnud, ma lihtsalt pidin Taksojuhile ütlema, et Tal mängib autos kohutavalt hea muusika! See kiitis takka, et jah Depeche Mode, vastasin, et märkasin jah, et juba kolmas laul, nii hea... Taksojuht: "Mul on terve Depeche Mode'i plaat!" Aga no oli hea kõrvadele!

Hakkasin taksost väljuma ja mitte ei suutnud püsti tõusta. Pakid sirutasin autost välja, ise ei suutnud järgi ronida ja siis tuli meelde: mul oli turvarihm peal veel!!!! Ma hakkasin nii kõvasti naerma, et pisarad jooksid, ütlesin Taksojuhile ja Töökaaslasele ka, et pole ime et välja ei saanud... Taksojuht: "Noh, tahtsite ära minna auto rihmaga seljas!" See oli kohutavalt hale-naljakas... Aga lõpuks sain oma kandamiga koju.

Loodetavasti oli Taksojuhil sama lõbus kui mul:) Ta oli tõesti tore ja Tal on hea muusikamaitse.

Ükskord tööl...

... oli mingi imeline päev. Mind ajas peaaegu kõik naerma.

***

Mingid pubekad poes. Kolasid mööda poodi, olid lärmakad, näppisid kõike. Ilmselt nad said aru, et me jõllitasime neid. Enne lahkumist jalutasid nad leti eest läbi.
Nokatsiga noormees: "Hoi-hoi, kapten!"
A: "Hoi-hoi!"
Nokatsiga noormees (lahkudes, ukselt): "Voodis näeme!"
Selle peale ei osanud nagu midagi öelda... :)

***

Me müüme muu staffi hulgas ka raketipüstoli rakette ja neid, mida jahipüssist lastakse (12mm, 16mm ja 26mm).
Töökaaslane palub abi: "Me peame raketi-tellimuse ära tegema."
Mina mõtlesin, et me saame midagi sellist tellida:
















Aga ei saanud... Mina lihtsalt kujutasin ette, kuidas me Kuu-rakette tellime ja see oli hirmnaljakas... Seda ainult minu arvates vist!

***

Meie postkasti laekus kiri:
"Saabusid meeste retuusid (mustad) ja need on hästi mõnusad-soojad ja ka eest auguga. Neid otsitakse."
Meie vastus:
"Vastav toode meestele on väga huvipakkuv, aga enne tellimist sooviks näidisest pilti näha, koos modelliga!"
Minu edasine teemaarendus: kui need retud on "ka eest auguga", kas siis taga on ka mõni auk?

***

Meil on müügil jõuluvana kujuke, kes nõksutab puusi ja kellel on kaenlas fiiber-vits, mis helendab värviliselt, kui juhe seina pista. Üks selline mehike seisab meil letil. Töökaaslane avastas, et adapter on kuum. Ma katsusin ka, oli jah kuum, nii tuline, et kätt ei saanud peal hoida.
Mina: "See ei ole normaalne, et ta nii kuum on!" Tõmbasin juhtme kontaktist ära ja panin lauale.
E: "Jah, Jõuluvana, Sa ei ole normaalne!"

***

Kusagil keset päeva tahtsin kliendile, kes maksis kaardiga, öelda, et ta võib PIN-koodi sisestada. Tavaliselt ei keeruta ma selle ümber pikka lauset vaid ütlen lihtsalt "PIN-KOOD", aga peaaegu oleksin lajatanud "PIRN"!!! Tüüp ostis 100W elektripirne. Mina mõtisklesin nende hinna üle ja selle üle, et üsna jabur on neid kümnete kaupa kokku osta, eks mul seepärast oligi keelel PIRN. Sain sõnal sabast kinni õigel ajal...

Naer on terviseks...!