Ilmselt on osaliselt probleem selles, et ma töötan kaubanduskeskuses. Ma näen päevade kaupa ostmist, tunglemist sest "midagi on ju vaja ära osta kingituseks!" Ja kõik, mis mina tahan, on saada kätte oma lõunasöök... Aga jõulude paiku peab selle nimel võitlema, sõna tõsises mõttes! Marketites peaks ka kehtima mingid liikluseeskirjad, sest üsna ebameeldiv on kui keegi pidevalt üritab oma ostukäru sulle kahe kannika vahele pressida....
Mulle ei meeldi, et jõulud tähendavadki vaid võimalikult kallite kingituste tegemist. Ma vihkan seda. Jah, on olemas ka selline asi nagu andmisrõõm, aga seda ei määra hind. Vähemalt minu jaoks mitte. Kõige olulisemad on lähedased inimesed ja nendega koos olemine. Ma olen juba küllalt valusalt teada saanud, et me kunagi ei tea, millal me kedagi päris viimast korda näeme. Me jääme mäletama ikka koos oldud aega, mitte asju, mida keegi meile kinkis.
Tore, kui keegi mäletab, mis mulle meeldib ja päkapikk toob mulle mingi pisikese vidina:) Ja kui midagi kinkida ei oska, ärge ostke lihtsalt MIDAGI, küpsetage kook ja kõik on õnnelikud! Ise tehtud asjad on minu jaoks kõige armsamad, sest need on tehtud mõeldes just minu peale:)
Mulle meeldiksid RAHULIKUD jõulud, oma kallite inimeste keskel. Linnas elades ei tule neid kunagi, sest siin on alati tormlemine ja võitlemine. Ehk seepärast ei meeldigi mulle enam jõulud, sest ma mäletan aega, mil meie pere jõulud möödusid maal, keset metsa ja lumehangesid, aega mil me KÕIK veel alles olime... Tänaseks on meid liialt palju puudu, me oleme suureks kasvanud ja mööda ilma laiali. Nii palju kui meid tulla saab koguneme ikka ühise laua ümber. Need ongi jõulud.
