Sul on ilusad silmad

 OSA 14: WTF EHK MIDA PÕRGUT?

(16.-29. september)

16. septembriks olin peaaegu poolteist nädalat oma suvepuhkusel viibinud, täitsa kodus, mitte midagi tehes. Tundsin ennast isegi puhanult! Aga ei saa ju nii, et asjad on hästi….

Puhkuse teasel nödalal, 16. septembril, hakkas mu silmamuna tuikama. Lihtsalt. Terve öö susis, aga lasi magada- ei olnud väga tugev. Panin plaani paika, et kui hommikul tuikamine jätkub, siis laekun silmakliiniku EMOsse kohale. Õnneks oli hommikuks järgi vaid see pinge-tunne, mis varem tekkis ainult siis kui liiga kiiresti kõndisin või rattaga sõitsin. Seega kohe ei tormanud Maarjamõisasse, vaid jäin ootama ning andsin endale ja silmale aega veidi rahuneda. Aga see vastik tunne püsis ka neljapäeval…. Lõpuks läksin närvi tagasi ja kirjutasin Spetsialistile* meili kirjeldusega, mis mu silm teeb, ja küsiisn, kas ma peaks muretsema. Ma ausalt ei saanud ise enam aru…

Järgmiseks hommikuks oli vastus olemas. Arst soovitas niisutavaid tilkasid proovida ning jälgida, kas või kuidas nendega tunne muutub. Lisas veel, et kui esineb valulikkus või nägemises miskit muutub, peaksin minema silmamuna ette näitama.

Tõttasin reedel optimistlikult apteeki niisutustilkade järgi. Leidsin õige riiuli ka üles ja siis sain aru, et ma ei näe ju tuhkagi nende karpide pealt infot lugeda! Läksin hädise näoga apteekrilt nõu küsima…. Tegelikult kasutasin teda lihtsalt ära, et ei peaks ise neid pakendeid seal väga suumima ja pildistama- sain lihtsamini tilgad kätte.

3 päeva niisutamist ja silm tundus palju parem- tuikamine tagasi ei tulnud ja vastik tunne kadus ka ära. Esmaspäeval, 22. septembri hommikul, kirjutasin Spetsialistile, et tilkadega läks paremaks, silm on ainult tundlik veel. Päeva peale tundus aina enam, et kuidagi liiga tundlik on, isegi kergelt valulik. Kuna puhkus oli just lõppenud ja olin esimest päeva tööl tagasi, siis panin  selle silma uue veidruse pingutuse arvele- ehk oli silm ka harjunud puhkama ja noh, nüüd ma sundisin teda pisut rohkem tööle.

Kerge valulikkus jäi ikkagi püsima ka teisipäevaks ja kolmapäevaks. Jälle hakkasin närvi minema. Oli ju arst kirjutanud, et valulikkusega tuleks minna ja lasta silm üle vaadata. Nii ma siis otsustasingi neljapäeval ikkagi jälle külastada silmakliiniku erakorralist vastuvõttu. Muuhulgas nuhkisin välja, et Spetsialistil oli tol päeval vastuvõtt, seega pidi ta vähemalt kohal olema ja vajadusel olemas.

Neljapäeva hommikul olid mul närvid täitsa krussis, ma ei osanud midagi oodata ega arvata, mis jama silmast siis seekord leitakse.

Registratuuris mainisin, et sel kuul olen juba vastuvõtul käinud, seega minult tasu ei võetud. Kappasin erakorralise ukse taha, maandusin seal umbes 8:45. Vaatasin mööda tõttavaid inimesi- kes tuli tööle, kel päev juba poole peal, paljudel kohvitopsid näpus. Mööda jalutas ka Spetsialist, läks nina maas, ei vaadanud vist üldse seal istuvaid inimesi, ei märganud ka mind või ei tundnud ära. Igatahes oli ta olemas.

Erakorralises võttis vastu mulle veel tundmatu naisarst. Ta meenutas mulle minu vana silmaarsti Põlvast, nii välimuselt kui ka olekult. Esitasin talle oma kaebuse ja tutvustasin veidi ka eellugu. Proua arst surfas veidi mu haigusloos, vaatas silma ja mudis seda. Esmane arvamus oli, et silma on tekkinud mingi põletik, aga saatis mu ikkagi tavapärasele uuringute tiirule ka. Ütles veel, et istugu ma lihtsalt siin ukse taga, et Spetsialist tuleb ja korjab mu kaasa.

See blond õde ei olnud küll Spetsialist, aga kaasa ta mu kutsus ja uuringud said tehtud. Jäin jälle ootama erakorralise ukse taga, et teada saada, mis minuga tehakse. Nüüd tuiskas mööda ka Spetsialist ise ja saatis kedagi mingi kaugema ukseni ning keeras siis kannalt ringi ja tuli minu juurde. “Nii, ikkagi tulite?” Jep… Ta vaatas mind siiralt ehmunud, isegi mureliku näoga. Seletasin lühidalt, miks ma seal olin, ta uuris kas olen arstiga juba rääkinud. Vastasin, et uuringud on tehtud, aga ootan veel arsti. Spetsialist läks oma teed, tal omad patsiendid ootasid.

EMO arst* tegi järelduse, et mul on silma tekkinud põletik, sain selle ravimiseks järjekordsete tilkade retsepti. Lisaks soovitas arst võtta mõned päevad ka Ibumetini. Silma põhjas muutusi ei paistnud, seega ehk möödub jama kergemini. Tagasi kutsuti mind järgmise nädala esmaspäevaks (29. sept), et siis üle vaadata, kas tilgad on mõju avaldanud.

Seekord oli apteegis käik ootamatult lihtne, sest mind polnud uduseks tilgutatud ega torgatud. Sain oma uue pudelikese ja lahkusin.

Reede hommikul, kui ühe päeva olin juba uut tilka kasutanud, oli silm kergelt paistes ja hoolimata valuvaigistist oli kergelt valus terve päeva. Õnneks nädalavahetusega läks siiski paremaks. Eile valuvaigistit enam ei võtnud, aga silm polnud ka enam valulik. Vaid mõned korrad päeva jooksul andis tunda, seega tilgad ilmselt mõjusid hästi.

Täna läksin silmakliinikusse juba pisut rõõmsamas meeleolus. Seekord ei pidanud registratuuri minema, vaid maandusin kohe õige ukse taha ootama. Igasuguseid tegelasi sebis mööda, aga ühtki oma arsti mitte (nimelt on tagasi ka kevadel minu ravimist alustanud arst, kellega meil jäi toona üks jutt pooleli). Varsti tuli ka eelmisel nädalal EMO vastuvõtus kohatud naisarst ja kutsus mu sisse. Mõne päevaga olevat mu silm rahulikum, tundsin end ju ka paremini, seega pikka juttu polnudki- sain edasised juhised jätkata silmatilkade kasutamist ja tulla veelkord end näitama uuel nädalal.

Nüüd ma tahaks ikkagi kuidagi tiiruga tagasi Spetsialistini jõuda ja tema kommentaari ja lõplikku sõna, et mis käkk see nüüd oli, sest tema teab kõike. Praegune EMO arst lihtsalt ei tea kogu mu lugu nii põhjalikult ja mina võib-olla ei oska seda kõike nii täpselt ka ära jutustada, aga praeguse põletiku taltsutamisel on ta küll suureks abiks olnud. Ma lihtsalt tahaks, et mingeid ootamatusi enam ei tuleks ja kui tulevad, et ma siis saaks end kohe otsejoones Spetsialisti kraesse skeemitada!  Sobib ka minu esimene arst, kes kevadel minu ravimist alustas…

Igatahes, tilgutan selle nädalakese veel ära kõiki asju silma, mis vaja, ja siis vaatame, keda ma 6. oktoobril kabinettides kohtan, keda mitte! 

LOE KA: OSA 1; OSA 2; OSA 3;  OSA 4; OSA 5; OSA 6; OSA 7; OSA 8; OSA 9; OSA 10; OSA 11; OSA 12 ja OSA 13

*Arstide nimed on toimetusele teada. Kui teid need huvitavad, siis pöörduge minu poole isiklikult, jagan hea meelega.