Sul on ilusad silmad

 OSA 13: KINNITUS

(10. september)

Nädalad viimasest silmakliinikus käigust möödusid tavapärases taktis- silmamuna ei nõudnud midagi ja lubas edasi tegutseda võrdlemisi mõistlikult. 

Mul oli just puhkus alanud, aga veel ei olnud harjunud kaua magama, nii et hommikul silmakliinikusse jõudmine läks taaskord sujuvalt. Seekord oli minu visiidi infos kirjas kabinet 17, kuhu pidin minema. Selle ukse taga istudes aga ei märganud seal üldse mingit tegevust, vastupidi- Spetsialist* siiberdas teisel pool hoopis. Istusin ja juurdlesin, et kas ma olen vale ukse taga….? Samas on üks uuringute kabinet ka- ehk saadetakse mind esimesena sinna- sel juhul oleksin justkui õiges kohas? No istusin edasi, kui mulle see koht kätte näidati. 

Õige pea märkasin, et Spetsialist silkas pika sammuga minu poole… Jep, ilmselt olin vales kohas! Kutsus mu kaasa ja saatis uuringute kabineti ukse taha istuma, ühtlasi ütles, millise ukse taha pärast maanduda. See oli kabinet nr 6, kus ma polnudki veel käinud. 

Samad uuringud, nagu alati. Isegi õde, kes neid uuringuid tegi, oli tuttav! Temaga kohtusin esimest korda kui mulle saaga alguses värvainega uuringut tehti- tema käest küsisin toona mind ravivate arstide nimesid😆.

Pildikesed silmamunast said tehtud ja jäin ootama Spetsialisti kutset. Traditsioone järgides vaatlesin seni inimesi. Teiste hulgas siblis seal ringi üks vanaproua, kes igast uksest väljudes ja iga kord sisenedes vabandas, et tal läheb kaua, sest ta kõnnib kehvasti. Tõsi- kasutas ta ju liikumiseks keppi, oli pisut küürus ja käekoti asemel vedas enda järgi ratastel kotti, aga minu arvates kõndis proua sellest hoolimata täitsa käbedalt, poleks üldse olnud vaja vabandada. Järjekordsest uksest väljudes tuli prouaga kaasa hästi pikka kasvu väikse krunni ja habemega noormees (medõde? medvend?), kes saatis prouat kusagile edasi. Taaskord seletas naine, et ta kõnnib kehvasti, tüüp väga sõbralikult lohutas, et ega kiiret pole kusagile, (Mõtlesin endamisi, et ärgu valetagu nii palju, seal on alati kiire ju tegelikult 😆) Aga nii lõpmata tore oli vaadata, kuidas see 2meetrine üritas hästi aeglaselt ja tibu-sammul proua ees kõndida, et see ikka järgi jõuaks sibada😀. 

Spetsialist tõttas kabinetist välja, lilla kaust näpus ja suundus ühte teise kabinetti.  Ei tea, kas see oli minu mapp ja läks kellegagi nõu pidama? Kaua ta ära ei olnud, tagasi tulles kutsus mu oma kabinetti sisse.

See uus ruum ei erinenud teistest just palju- midagi põnevat ei olnud. Tavapärased jutud- mina ei tundnud midagi muutunud olevat ja õnneks neid ei paitnud ka piltidelt, seega võisime rõõmustada, et ravi taktika toimis. Mainis sellegi ära, et käis just veel Vanema Härraga* nõu pidamas (ma teadsin!) ja teemegi nii, et jään jälgimisele. Igaks juhuks vaatas Spetsialist mulle ka silma sisse. Vedelesin lõug aparaadil, Spetsialist suumis silma. Äkki taipasin, et kusagilt kostab muusikat, selline vaikne, mahe meloodia. 

Kas see tuleb koridorist? Selleks kõlas ta natuke liiga valjult ja selgelt, lisaks kostis veel valest suunast ka: mitte mu selja tagant, kus oli kabineti uks, vaid minust vasakult poolt, kus oli töölaud ja arvuti. 

Ehk arsti telefon heliseb? Mõtlesin, et hea maitse siis, mõnus rahulik helin…

Kas arst ka kuuleb seda muusikat? Ja kui see on telefoni helin, siis miks ta ei reageeri? 

Samal ajal Spetsialist oma maheda häälega: “Vaadake üleeees…. Paaaremale… Aaalla… Vaaaasakule…” 

Jää või magama selle vaikse muusika ja sumeda hääle saatel. 

Jaaa siis algas teine laul ja ma sain aru, et kabinetis mängis lihtsalt vaikselt taustamuusika! Mul tükkis naer. Aga väga mõnus rahustav oli see playlist tal, midagi Vendade Urbide sarnast, aga inglise keelne. 

Õnneks Spetsialist ei kuulnud mu lollakaid mõtteid vaid kinnitas üle, et tõesti paistab kõik olevat nii, nagu oli ja seetõttu võib uue ülevaatuse jätta 3 kuu taha detsembrisse. Sain juhised, kuna ja kuhu helistada, et omale aeg saada. Lõpetuseks teatas Spetsialist: “Lihtsalt dokumenteerimise mõttes teeme ühe pildi veel.” Mul vilksas silme eest läbi lühifilm, kuidas ta nüüd taskust telefoni tõmbab ja sellega mu silmi pildistama hakkab… Aga ei, lihtsalt ühe aparaadiga veel üks klõps, mille järel võisin koju minna.

Ei tea, kas detsembris on silmakliinikus ka jõulukuusk? Ja kui on, siis mis on kaunistuseks?

LOE KA: OSA 1; OSA 2; OSA 3;  OSA 4; OSA 5; OSA 6; OSA 7; OSA 8; OSA 9; OSA 10; OSA 11 ja OSA 12

*Arstide nimed on toimetusele teada. Kui teid need huvitavad, siis pöörduge minu poole isiklikult, jagan hea meelega.