Sul on ilusad silmad

OSA 1: ALGUS 

(Aprilli lõpp- 5. mai)

Viimased poolteist kuud on õpetanud nii mõndagi iseenesest mõistetavat ümber hindama suureks väärtuseks- näiteks see, et poes on võimalik asjade säilivusaega pakendilt vaadata ja seda ka NÄHA… 

Aprilli viimasel nädalal oli ööuni kehv, sellised 4-5h ja seegi pausidega. Lihtsalt oli, ei oskagi öelda, miks. Neil päevil tundsin, et igasuguseid ekraane on halb vaadata, tekstisõnumeid oli ebamugav lugeda- silme ees justkui virvendas. Arvasin, et kui korralikult välja puhkan, siis läheb üle. No mitu korralikku ööund läks mööda, silmavaade oli ikka segane, iga päev natuke isemoodi. Ühel hetkel sain aru, et mu nägemise ette on tekkinud laik. Selline… väike, aga väga segav. Ükskõik, millele pilgu suunasin, seda kohta ma ei näinud. Ümbritsevat nägin ikkagi, tänaval vastu posti ei kõndinud, ruumis liikumisega ei olnud mingit muret. Probleem tekkis siis, kui oli vaja mõnd detaili näha- läheneva linnaliini bussi number, aadress maja seinal, järjekorra number Maarjamõisa registratuuris… no EI NÄE!

Selliselt nägin ma igasugust teksti. (Pilt artiklist AMD ehk maakula degeneratsioon)

Tööl oli päris raske- no silm ei seleta kassas numbreid! Kui summat peast ei teadnud, siis kliendile välja hääldada ei julgenud, sest ma ei saanud kindel olla, kas panen täppi. Kuna kliendile on ka arve summa näha, siis keegi ei pahandanud, vist…

E-mailide lugemine oli omaette ooper! Ma ei tahtnud arvutis kirja suureks teha, sest siis oleks tulnud muudkui teksti arvuti ekraanil liigutada vasakule-paremale ja see oleks tüütu olnud, seetõttu võtsin appi telefoni. Panin seal kaamera 3x suumiga tööle, ja lugesin läbi selle.

Messengeri sõnumitest tegin iga kord ekraanipildi ja suumisin siis seda, teisiti ei olnud võimalik lugeda. 

Kõik väiksed asjad tööl, mis muidu võtaks mõne minuti, võtsid nüüd 5 korda kauem aega ja õhtuks oli sellest lõpmatust punnitamisest ja kõõritamisest peavalu. 

Raamatu lugemine ilma luubita oli päris võimatuks muutunud. Aga luupi mul ei olnud. 

Ühel hetkel, mai esimesel nädalavahetusel, märkasin, et mulle teadaolevalt sirged jooned paindusid mul kõveraks ümber selle laigu, mis mu nägemist segas. See tegi asja juba päris hirmsaks.

Mina nägin jooni sarnaselt parempoolsele pildile, aga mul kaardusid nad ümber ümara laigu. (Pilt artiklist AMD ehk maakula degeneratsioon)

Kõige selle taustal guugeldasin paari päeva jooksul (samuti 3.-4. mail), et mis selle asjaga edasi tuleks teha- mis see üldse olla võib ja kas sellega on arsti juurde kiire. Leitud informatiivne artikkel andis teada, et jah, sellega on kiire ja põgusast lugemisest (sest põhjalikult ei jaksanud suumida) jäi mulje, et ega see diagnoos midagi head ega ravitavat pole. Hakkasin vaikselt vaimu valmis panema, et mu parim võimalus ja optimistlikem lootus on, et seis jääks samaks- mu elu oleks küll ebamugavam, aga ma suudaksin tööl edasi käia ja üsna normaalselt siiski hakkama saada. 

Esimese aja silmaarstile pakkus Terviseportaali süsteem alles augusti keskele. Nii kaua ma oodata ei julgenud, seega kaalusin Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliiniku erakorralisse vastuvõttu minekut. Kuna tegemist oli nädalavahetusega, siis oleks seal olnud vaid valveõde, seetõttu lükkasin mineku veel päeva võrra edasi esmaspäevaks, et oleks ka arst olemas. Esmaspäeval helistasin enne ka igaks juhuks perearstile, et ikka täitsa kindel olla, kas see silmakliiniku EMO on õige sihtkoht. Nad arvasid, et on küll. Ootasin töölt oma autojuht-saatja ära, sest keegi pidi ju silte ja juhiseid suutma lugeda ning läksime.

Valvearst oli ilus noor mees (jah, vat seda ma nägin!!!😂), selgus, et ka väga asjalik! 

*Kuna ma pole ühegi inimese käest küsinud, kas ma nende nimesid siin jagada tohin, siis ma iseenese tarkusest seda ei tee. Mind vastu võtnud arst saab edaspidises loos olema Minu Arst.

Taustainfoks: mul on erilised silmad, ma olen mutant :D Mingi geeniapsaka tõttu on mu silmad arenenud veidi teisiti kui enamikul, seda näitab mu piklik silmaiiris. Mu kasulik ja nägev silm on vasak. Paremast silmast näen valgust, varje, värvilaike, kuid mitte detaile. Koostöös vasakuga aitab parem ilmselt ikkagi veidi kaasa mu sügavustajule, aga muidu on ta üsna kasutu iluasi. 

EMOs üritas Minu Arst kõigepealt kirja panna mu kaebuse, et miks ma sinna tulin. Muudkui trükkis ja küsis vahepeal täpsustavaid küsimusi, kippus sassi ajama, kas häda on vasakus või paremas silmas. Siis mulle meenus, et peaksin tallegi ütlema, et paremast ei näe ma suurt miskit- sihuke kaasasündinud värk. Seepeale vaatas ta mulle silmapõhja (see aparaat, kus suunatakse räme valgus silma ja arst siis luubiga vaatab, uurib-puurib). Ja siis ta enam mu vasakut ja paremat sassi ei ajanud… See pilt, mis sealt paistis, oli ilmselgelt põnev ja paljuütlev. Aga see, mida tema sealt nägi, ei olnud mu kaebuse põhjus ega kuidagi uudis minu jaoks. Nagu öeldud, on see seisund mulle kaasasündinud ja mulle on mu kassisilmad alati meeldinud. 

Küllap Arst mu tekkinud häda kirjelduse põhjal aimas, mis mu silmas toimus, aga selleks, et päriselt teada saada, tuli teha uuringuid. Selleks sain käsu tulla tagasi järgmisel hommikul kell 8:45. Arst veel väga abivalmilt otsis ühest ruumist teise tuisates paberit, et mulle üles kirjutada, kelle juurde, mis ajal ja kuhu tulla…. Mul tükkis naer, oli kange tahtmine öelda, et mis ta ikka vaeva näeb- nagunii ma seda lugeda ei näe ju! Aga küllap on neil kohustus patsiendile see teabeleheke anda. Ja no ma saaks ju sellest sedelist pildi teha, suumida ja siis ma näeks!

Visiidi lõpus, kui järgmise päeva uuringud kokku lepitud ja sedelid jagatud, tõmbas Mu Arst taskust telefoni ja teatas, et tahab mu silmadest “ühe täitsa tavalise pildi ka teha”. Ja siis veel välguga ka. Ainult, et välk ei töötanud esimese korraga. Ma ei oska ju vait olla: “Aku tühi,” kobisesin. Arst naeris ja väitis, et ei tohiks olla. Sai oma pildid tehtud, leidis ka välgu. Mõtlesin, et kas oleksin pidanud näha ka küsima, et kuidas pildid välja tulid ja kuhu ta nendega minema hakkab… Aga nii palju ei kobisenud, sain õnneks pidama. 😆

Lahkusin lootusrikkalt koju, küllap siis järgmisel päeval selgub, mis mul viga on ja kas või mis sellega teha saab. 

*Arstide nimed on toimetusele teada. Kui teid need huvitavad, siis põõrduge minu poole isiklikult, jagan hea meelega.