OSA 4: ENNE SÜSTI
(8.-13. mai)
Vahepeal valmistusin ka tööl selleks, et juhul kui ma peale süsti pean olema haiguslehel ja olen ajutiselt päris pimekana, siis oleks hädavajalikud asjad tehtud. Ühtlasi kerisid nende päevade jooksul taustal täitsa hullud mõtted- näiteks jõudsin oma peas juba välja mõelda, et Arst kindlasti helistab esmaspäeval ja ütleb, et teglikult ikkagi ei tee süsti ja üldse- nii jääbki, saagu ma hakkama. Ma ei tea, kust see mõte sigines. Hirm ilmselt. Siis mõtlesin jälle selle peale, kui suur vahe oli teisipäevase ja kolmapäevase vestluse vahel- teisipäeval olid kõik väga tõsised ja vaiksed, kuid kolmapäeval süstist rääkides palju rõõmsamad ja jutukamad- nad ei oleks mulle süstist rääkinud, kui selle tegemine poleks 100% kindel. Ja sedasi heietades ja valmistudes need 4 päeva läksid. Kolleegid aitasid mul need päevad tööl ka üle elada, et ma mingit jama kokku ei keeraks…
Laupäeval tuli mulle telefoni sõnum, et mul on Oma Arsti telefonikonsultatsiooni aeg esmaspäeval kell 9. Me polnud kellaaega minu teada kokku leppinud, aga mõtlesin, et ju siis ta on mingi aja määranud. Otsustasin esmaspäeval enne 9 tööle kobida, et saaksin Arsti kõne rahulikus keskkonnas vastu võtta ja kõik oma 10 küsimust talle ära esitada.
Esmaspäeval aeg muudkui tiksus, aga kõnet ei tulnud. Lõunaks olin juba täitsa närvis, et nagunii heliseb telefon, kui mul on kassas järjekord. Kuna päeval kell 15 pidi saabuma ka ca 45 last teenindamiseks, siis igaks juhuks tuli kolleeg appi. Et noh, ma pooleldi pimedana siin lapsi ei rööviks ja vajadusel saaksin oma kõnele vastata…
Elu on huumor- kui buss ligi 50 lapsega hoovi sõitis, hakkas ka mu telefon helisema- kaua oodatud kõne Oma Arstilt! Jätsin kolleegi tööd vehkima ja tõmbusin nurga taha kuulama. Arst teatas ikka ja jälle rõõmsalt. “Teeme süsti ülehomme kell 13!”. Mul kiilus mõtte kinni, et mis päev see “ülehomme” on??? Kolmapäev, mul oli see õnneks juba graafikus vaba päev.
Kuna Minu Arst oli mul nüüd “käes”, siis küsisin ka kõik oma lollid ja vähem lollid küsimused ära. Küsimuste täpset järjekorda ma enam ei mäleta, aga umbes järgnevalt see vestlus kulges.
Mina: "Kas ma vajan haiguslehte?"
Arst: "Ei, võite järgmine päev tööle minna. Aaaga, mis tööd te teete?"
Mina: "Põhimõtteliselt juhatan Tagurpidi Maja..."
Arst: "Jaa, siis võib. Lihtsalt ei peaks kohe midagi rasket tõstma ja üldse punnitama esimesed paar päeva peale süsti."
Mina: "Võin kohe ekraane vaadata jne?"
Arst: "Jaa."
Mina: "Mismoodi see süst tehakse?"
Arst: "Kuna steriilne peab olema, siis tehakse opitoas, puhastame silma ära, paneme lina ja TEEME!"
Arst ei taibanud mu küsimuse tagamõtet... võib-olla ise informeerituna ei tulnud ta selle pealegi enam, mida mina patsiendina karta võiks. Seega täpsustasin küsimust: "Ahah… Kas ma pean süstlaga kuidagi tõtt vaatama? Kas ma näen seda?"
Arst: "Ei, teie vaatate alla."
Jätkasin viktoriiniga: "Kas ma hommikul süüa võin? Ja tassi kohvi juua?
Arst: "Jaa, muidugi."
Mina: "Kas ma olen peale süsti võimeline omal jalal koju minema või peaksin mingi saatja kaasa võtma?"
Arst: "Ei ole vaja, saate ise. Ja vajadusel same aidata näiteks taksot kutsuda või muud."
Süsti pidi mulle tegema eelmisel nädalal kohatud Naisarst. Minu Arsti ei olevat kolmapäeval kohal. Mis siis ikka, küllap ka Naisarst teab, mida ja kuhu teha.
Rahunesin natuke jälle maha- kui ma süstalt ei näe, siis tehku nad, mis tahavad. Ja üldse, see rõõmus toon, millega Mu Arst süstist rääkis… see kõlas nagu jutt oleks igapäevasest hambapesust või juuste kammimisest olnud, millestki väga tavalisest ja üldse mitte märkimist väärt asjast! Arstid teavad paremini, ehk siis neil see ongi niisugune, täiesti tavaline protseduur. Suts ja valmis. Lihtsalt minu jaoks oli see esimene seesugune suts. Kusagilt jutu seest käis veel läbi, et kui tõesti süst ei peaks mul mõjuma, “…siis on meil veel asju, mida saame teha”… Kui süst silma on see kõige esmasem ja lihtsam lahendus, siis ma ei julgenud küsida, mis need ülejäänud "asjad" on. 😆 Las need üllatused jääda selleks ajaks, kui neid vaja on!
*Arstide nimed on toimetusele
teada. Kui teid need huvitavad, siis põõrduge minu poole isiklikult, jagan hea
meelega.
No comments:
Post a Comment