30STM

Ma ei saa jälle üle... Ja sellest laulust ka mitte! See lihtsalt on nii erikuradi hea!

Toru

Aigar pakib toru kilesse, et see kuskile saata. Kole toru on. Ma konstanteerin fakti, et see on TORU. Aigar kiidab, olen tubli, et aru sain.

Aigar: "E.P., E.P.! Tunned sellist meest?"
Mina: "Ei tunne."
Aigar: "Mina ka ei tunne, aga ma saadan talle toru!"

Koleda toru...

Lõpud

Vaatasin hiljuti Narnia kroonikate esimest filmi "Lõvi, nõid ja riidekapp". Kui film läbi sai, jäin näitlejate nimesid vahtima, järsku avastasin, et muusika taustal on jubehea! Üks laul sai läbi ja siis tuli järgmine, ka hea laul. Nii ma siis lugesin tiitrid lõpuni, et teada saada, mis laulud need olid.

Imogen Heap "Can't Take It In"





Eile vahtisin erinevaid Thirty Seconds To Mars'i videosid. Ma tõesti polnud neid kunagi näinud ega vaadanud... Ainult "Kings and Queens", "Closer To The Edge" ja loomulikult "A Beautiful Lie". Lõpuks siis nüüd võtsin aega ka peaaegu 14 minutit pikaks pm filmiks nimega "Hurricane". Sellest on tsenseeritud ja tsenseerimata variandid olemas. Esialgu vaatasin seda, kus aeg-ajalt ilmus ekraanile tekst "CENSORED", aga ma tahtsin toda teist ka vaadata:) Igaks juhuks, osa jäi ju nägemata:D:D Klikkisin tsenseeritud variandi all olevale lingile (ps, ma vahtisin neid videosid 30STM ametlikult juutuubi lehelt! http://www.youtube.com/user/30SecondsToMarsVEVO?blend=7&ob=5) ja mis ma vastuseks sain!!! Kõige armsama teksti, mis juutuubis üldse olla saab: "Sorry! The page you are looking for is not available in your region." Jah, mina armastan sind ka....

Võtsin ette järgmise video, mida ma näinud polnud ja jälle nunnu vastus: ""Thirty Seconds To Mars - Edge of the Earth" The uploader has not made this video available in your country." MISMÕTTES NAGU??????? Kus ma elan siis??? Kuul vä? Marsil? Mis on häda mu Euroopas asuval Eestil??? Püüa siis veel midagi vaadata ametlikke kanaleid ja teid pidi....

Lõpuks võtsin ette video, mida ma teadsin, et ma vaadata saan ja mis mulle meeldib: "A Beautiful Lie". Ma ausõna olen seda enne ka näinud, aga seda ma ei teadnud, et ka sellel on lõpus tiitrid! Ilmselt pole muusikakanalid neid kunagi näidanud, sest tiitrite taustaks on juba teine laul. Jõllitasin siis neid. Ühel hetkel ei saanud järsku aru, mis ekraanil kirjas on. Midagi oli nagu valesti, aga samas olid konksud nagu tuttavad ka:

TURN THIS OFF RIGHT NOW AND GO OUTSIDE AND BREATHE
LOVE THIRTY SECONDS TO MARS

Minge siis õue hingama, mina viibisin täna väljas kl 12-19... Käsivarred ja dekoltee põlesid ära, sääred jäid hoolimata lühikeste pükste kasutamisest valgeks! Aga see polnud praegu oluline... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et tiitrid on mõnikord uskumatult põnevad!

To the Mars and back

Teekond Marsile ja tagasi oli päris hull. See algas Tartust 7.40 rongiga, millele eelnes äratus kl 5, et eelmisel õhtul pesust tulnud poolmärg jakk kuivaks triikida ja kohvi juua jne...

Rongisõit oli jubbbbbe! 3.20 Tallinnasse sõita on liiiiga pikk aeg! Aga see-eest oli aega veel viimast kordamist teha enne eksamit, ehk siis kuulasime Marsi kogu see aeg;)

Silme eest jooksis mööda kuidagi õnnetu ja räämas maastik, mingi Eesti ilusa looduse pahupool või midagi sellist, igatahes läks muusika pildiga väga hästi kokku, ainult tagumik kippus kangeks jääma...

L490:


Tallinn võttis meid vastu päikesepaistega. Tassi kohvi jõudsime Balti jaama juures ära juua kui saabus esimene vihma- ja raheports.




Peale pisikest veeuputust suundusime vanalinna avastama. Väga kaugele me omadega ei jõudnud kui juba ründas äike. Ronisime aga riigivõimule lähemale, trepist üles, äikesele lähemale... Märg oli, väga märg ja hirmus. Aga mu veekindel meik oli veekindel! (Väga oluline info....) Õnneks läks see pilveke ka kiirelt mööda ja saime tõeliste turistidena (teiste turistide seas) pilte klõpsida.

Veidi veel turistitamist- Raekoja plats, Vabaduse väljak- ja siis lõunasöök Solarises Lidos. Ja siis tuli uni. Enam ei viitsinud kuskil kolada ja otsustasime lauluväljaku poole jalutama hakata. Läbi Kadrioru pargi. Vahepeal uurisime kindluse mõttes, et kas me ikka oleme nö õigel teel...

Olime küll:) Peale väga kahtlast metsavahe-lõiku olimegi laululava juures. Jõudsime liiga vara, läks veel umbes tund aega ootamist ja trügimist kuni meid platsile lasti. Esialgu saime ikka päris ette hea koha. Leidsime ka oma Rakverest tulnud sõbrad üles ja mõtlesime, et nüüd ongi elu lill! Ei olnud ta midagi.... Nagu ikka, kui oled hea seisukoha saanud, hakkavad su ees olevad inimesed kasvama... Aga no kuni tegu oli soojendusesinejatega, ei nutnud väga selle üle. Häda oli selles, et mida aeg edasi, seda kitsamaks meil läks ja lõpuks lahkusime veidi taha poole, et hingamisruumi oleks.

Soojendusesinejatel polnud väga viga. Nad isegi meeldisid mulle:)

Iiris















LCDMF















Von Hertzen Brothers













Jäi veel umbes pool tunnikest oodata selle ajani, mil 30 Seconds To Mars pidi lavale tulema.... Aina kitsamaks läks, keegi koguaeg togis või elas seljas või mõlemat. Järsku avastasin enda kõrvalt 2 noormeest, kellega koos olime rongiga Tallinna tulnud. Tore:)

Ja siis hakkas laval midagi toimuma. Päriselt! Kõik soojendajad olid oma laulud laulnud, järelikult oli see MARS! Samal ajal pressis mingi lätlaste või leedukate seltskond end täpselt minu kõrvalt läbi, trügisid lava ette. Ma jäin kuidagi nende külge kinni, jalgu mul kuskile liigutada polnud, lihtsalt vajusin nendega koos ettepoole. Mul tuli kohutav hirm, et kui ma kukun, siis trambitakse mind jalge alla ja ma saan surma. Krabasin rongi-tuttaval oranži jopega tüübil varrukast vist kinni, Riivo hoidis mind ka kinni, aga ma ei saanud midagi teha, mind tiriti lihtsalt kaasa. Üks idioot seletas kanges inglise keeles "I can't do anything my friends are pushing me!" Ma karjusin talle midagi eesti keeles vastu, ta vastas, et ta ei saa aru. Mina karjusin edasi ise mõtlesin, et kurat! ma ju oskan inglise keelt, kuidas mul midagi meelde ei tule, et talle öelda. Igatahes lõpuks taipasin, et ainult mu pisike seljakott on nende trügijate vahel kinni, kiskusin selle ära ja siis sai juba Riivo mind püsti hoida ja tahapoole vedada.

Kui tundsin veidi ruumi enda ümber, keerasin näoga taas lava poole, sest "A Beautiful Lie" algas. See on üks parimaid lugusid neil, ma tahtsin seda näha ja kuulda ja kuulata. Otsustasin, et see käputäis idioote lihtsalt ei riku minu kontserti ära! Ma värisesin üleni, alguses kartsin, et ma ei püsi üldse enam jalgel, aga üritasin laulule keskenduda. Videoekraanil jooksis laulu video, üritasin ka lavalt Jaredit leida, vahepeal ta isegi vilksas ka minu nägemisulatusse, aga üldiselt tundus, et olime liiga kaugel, et midagi näha. Aga ma siiski natuke suutsin kuulata seda lugu (mis minu arvates oli kontserdi esimene laul).

"A Beautiful Lie":


Järgmine lugu oli "Attack". Seda suutsin ma juba üsna korralikult kaasa laulda "Run away, run away, I'll attack..." Ma ju jooksingi minema, sest mingid lätakad või letakad ründasid, krt!

Kolmas laul, järjekordne nende üks parimaid "Search And Destroy". Laulsin kaasa kõvasti ja valesti ning filmisin. Selle laulu lõpuga Jared päästis lõplikult mulle kontserdi! Ta hakkas oma "jump-jump-jump!" harjutust tegema sinna otsa tuli sihuke möla, et naera puruks :D:D ("What the fuck was that?!?":D:D) Vähemalt minul kohapeal oli naljakas ja ma unustasin lõplikult oma paanika. Keegi filmis natuke parema kvaliteediga seda laulu ja Jaredi möla:

Search And Destroy:


Aeg-ajalt oli siiski kuulda-tunda, et tal jääb häälest pisut puudu, tal oli tõesti hääl ära. Aga samas laulis ta siiski hästi, ma päriselt usun, et ta andis endast parima ja päris korralikult tuli välja:)

Osad laulud esitas Jared üksi. Jutustas rahvaga, küsis, mis laule me kuulda tahame. Muuhulgas jäi pikalt ühte tüdrukut jõllitama, kes talle "I love you!" karjus:) Väga armas, et ta üldse märkas teda:)

Nii laulis ta ka "100 Suns". Kuidagi kohutavalt kurvalt kõlas see laul video taustal, mis ekraanil jooksis. Igasuguste relvade ja tulistamise ja sõja vahele ilmusid rahusõnumid:

*Peace is nor merely a distant goal that we seek, but a means by witch we arrive at that goal.
-Martin Luther King jr.

*Peace cannot be achieved through violence, it can only be achieved through understanding.
-Albert Einstein

*Only the dead have seen the end of war.
-Plato

100 Suns


Natuke nalja tegi ka. Kogu kontserdi oli laval neil kaameramees, kes neid ja rahvast filmis. Jaredil tuli geniaalne idee teha videolõik, kus kaamera on seljaga rahva poole ja filmib Jaredit ütlemas, et Eesti kontserdile ei tulnud kedagi, sest ilm oli jubekehva ja siis keerati kaamera rahva poole ja Jared karjus "This is Estoniaaaaaa!" kuni meie kaamerale "Jee!" tegime:D Ja siis ajas oma niigi suured silmad veel suuremaks ja lõpetas aktsiooni sõnadega "Holy shit, Estoniaaaaaaa!".



Neile meeldis Eesti, tegelt ka! Jared ütles, et kui ta oleks teadnud, et siin kuskil nii äge riik ja rahvas on, siis nad oleks juba varem siia tulnud:) See muidugi meeldis rahvale, peale järjekordset "Jee'd" meelitas ta meid pisut veel: "I think I'm gonna move here!" ("Ma arvan, et ma kolin siia elama!"). Pole ka ime, kui nii hästi kaasa lauldakse:

The Kill:


Ja "Alibi"... Sõnad saavad otsa, varsti pöördun tagasi tavapärase "niii-kuradi-äge-oli!!!" teksti juurde... Üks mu lemmikuid, jälle:

Alibi:


Jared ütles, et ta õige pisut laulab ka "Hurricane'i". Ei tea, kas päriselt ka plaaniti see lugu ära jätta?!? Hästi ei usu, aga mine tea... Igatahes on see järjekordne lemmik, laul mida ma kontserdil vägagi ootasin:) Kuigi jah, hääl sai tal vahepeal otsa, aga ikkagi oli super!

Hurricane:


Nii, kas on mu lugejate hulgas keegi, kes julgeb väita, et Artjom Savitski esitas järgmist laulu paremini??? Ahhhh?!

Closer To The Edge:


Veel üks ütlemata hää laul on "Night Of The Hunter"! See on see laul, mille ajal ma alati joosta tahaks. Jared jooksis laval ainult natuke selle laulu ajal, suurema osa ajast oli ta rohkem nagu põrkepall:

Night of the Hunter:


Viimaseks lauluks, "Kings And Queens" ajaks saavad alati osad fännid lavale koos bändiga tšillima. Said ka meie Rakvere-sõbrad! Meist poole noorema kukeharjaga noormehe üle on mul eriti hea meel:) Sai mälestuseks ka Shannoni trummipulga ja Tomo medika;) Nii waffa!!!

Kings And Queens:


30 Seconds To Mars lahkusid lavalt sõnadega "See you soon!" Loodame küll nii, sest ma läheks nende kontserdile kindlasti veel! Mulle meeldib üldiselt nende muusika, mitte päris kõik laulud, aga siiski suur osa kuuluvad lemmikute hulka. Ja Jared oma mölaga on lihtsalt lahe:D:D Ta ei kõlanud sealt kuidagi võltsilt kui ta publikut kiitis vms, ta oli lihtsalt üliäge!

Aga üks asi veel kontserdi alguse kohta... Seda, et kontserdi esimene laul oli hoopis "Escape" mitte "A Beautiful Lie" lugesin ma Elu24-st! Mõtlesin siis välja, et see muusika küll võis olla sellest laulust, kui mul trügimine algas. Nüüd juutuubi videodest nägin ja kuulsin, et Jared laulis ikka ka seda laulu, et polnud ainult muusika. Vot nii suur oli minu paanika, et olles keset platsi lauluväljakul ma EI KUULNUD seda laulu absoluutselt!!!! Laulu esimesed sõnad on "Time to escape..." ja viimane rida (koor): "This is war!". Huvitav, kas neil endil ka on aimu, kui täppi nad oma esimese lauluga panevad? Mina pidingi põgenema, sest seal läks sõjaks! Kuigi tegelikult on neil viimase plaadi nimi ka "This is war", aga ikkagi...

PS1. Kitarri mängida Jared ei oska... Sorry...
PS2. Videod ei ole minu tehtud, need on lihtsalt pakutavatest parimad, mis ma juutuubist leidsin.
PS3. Pildid ON minu tehtud:)

Hästi loogilist teed pidi tulime koju. Öö veetsime Rakveres! Pool järgmist päeva ka. Kolasime veidi linnas ja õhtupoolikul jõudsime Tartusse tagasi. Natuke vähe aega jäi Rakvere jaoks, saime tõesti ainult natuke jalutada, Tarva üle kontrollida ja kõik. Peab tagasi minema;)














Hullult ägedad 36 tundi olid!!! Hoolimata hetkelisest surmahirmust oli kontsert hästi lahe ja turismi pool reisist ka. Iga kell teeks uuesti, eriti kontserdi;)



PS4. Midaiganes see blogi ka ei väidaks, see jutt saab postitatud 5. juulil veidi peale 11 päeval! Täpselt kaks nädalat peale kontserti.

Jookse!

Ma käin nüüd jooksmas. Keset Annelinna. Ma võtsin väga kaua hoogu, et minna. Ma arvasin, et inimesed jõllitavad mind, kui ma jooksen. Vahivad ja mõtlevad et "näeee mingi paksuke üritab end vormi ajada" jne...

Mida te ise mõtlete kui näete tänaval mõnda tervisejooksjat? Mina näiteks mõtlen, et küll on ikka tubli inimene, viitsib kõige odavamat ja lihtsamat sporti teha ning siiani kirusin siis ennast, et miks mina seda ei tee. Jooksmas käimine ei võta üldse raha ju?!? See tähendab, et see on vaid viitsimise asi...

Tossud ja dressid on vist igal inimesel olemas. Mul ka. Ja nii ma siis läksingi jooksma, sest tegelikult ei vahi keegi imelikult, või isegi kui vaatab, siis ei pane ma seda tähele. Ma sörgin justkui omas mullis, mõtlen omi mõtteid ja kuulan muusikat. Ma ei pane üldse tähele, kellest ma möödun või kes mulle vastu tulevad.

Inimesi ei huvita tegelikult teised, võõrad. Karjujale enamasti ei minda appi ja maaslamajat lüüakse, igaks juhuks. Nii on ka tervisejooksjatega, et tegelikult ei pane minu sörkimist keegi tähele, kedagi ei huvita, milline ma välja näen, või mis ma teen. Ma ise olen lihtsalt nii egoistlik ja arvan, et kõiki jubedalt huvitavad mu tegemised, aga tegelikult mitte.

Ja nüüd ma käingi jooksmas. Igal vabal päeval. Ja mulle meeldib:)

Laul, mille ajal ma alati tahaks kuhugi suvalisse suunda jooksu panna; lihtsalt super:

Ilus algus

Nii super hommik! Päev on veel ees, hirm kohe...

1) Täna on tööpäev, st ma pean üldiselt ilus olema, hea välja nägema. Selleks, et ilusaks saada, tuleb veidi mäkerdada. Aga mida sa mäkerdad, kui jumestuskreemi, mida eile veel oli, enam ei ole??!!?? Pool nägu sain ilusaks ja teine jäi mingiks koledaks, lapiliseks... No lihtsalt ei tule sealt purgist rohkem! Klaaspurk, ei saa väänata ka! Ma ei saa aru, kuhu ta ööga kadus... Ripsmedušš veel määrib natuke, homme on ilmselt too kah kutupiilu.

2) Ma jalutasin ja istusin eile tunnikese päikese käes... Täna hommikul avastasin, et nüüd on mul joodiku päevitus! Mingi punane kolmnurgakujuline lärakas on mul keset dekolteed! Kaela peal on kah rant... PUNANE!!! Mul on kõik särgid V-kaelusega, ehk siis- ükskõik millist pluusi ma ka selga ei paneks, see punane plärakas paistab ikka välja! Aga milleks siis kuumal aprilli päeval sallid on...? Selleks, et end mõne sisse varjata...

3) Hommikul oli veel veidi liiga jahe, et ainult T-särgiga tulla, kavatsesin teksatagi peale panna. Või noh, paningi, luku tõmbasin ka kinni, omaarust... Aga ta tuli lahti! St lukk läks katki!!!! Rõõm missugune.

Õhtu on kaugel...

Boob teab

Rita ja Boob on sõbrad, nad elavad koos. Rita on noor naine, kes käib tööl ja keda Boob igal õhtul kodus ootab; ootab, et talle õunu toodaks, et saaks õunakooki teha.

Kui Rita veel väike tüdruk oli, kadus ta Isa nelja tuule poole. Nüüd on ta tagasi, tahab tütrega ära leppida. Rita ei taha. Isa toob kingiks sellise nuku, mida tüdruk kunagi tahtis. Ta küsib, kuidas tütrel koolis läheb, püüab... Aga tema maha jäetud tütrekest pole, on täiskasvanud naine, kes saab oma eluga hakkama, kes ei mängi enam nukkudega. Boob aga teab, et Isal võib siiski olla midagi öelda, võib olla põhjus...

Rital on Henri. Boob teab, et ta on imal. Kui Boob ja Henri kohtuvad, saame ka meie teada kuidas tulpe lauale panna... (Aseta kimp kaunile puidust lõikelauale, serveeri hiiglasliku noaga! "Ise käskisid ju lauale panna!?!")

Henri jätab Rita maha. Ritale jääb veel vaid Boob. Boob armastab Ritat, aga Boob on koer. Ja Rita armastab oma Boobi. Ta tahab, et Boob oleks mees, aga Boob näitab oma kahte karvast kõrva ja on koer. Ta on truu sõber, kes teeb kõik vastikud asjad Rita eest ära, et need Ritat ei häiriks.

Boob teab, et Isa saaks Ritat aidata. Kuid nüüd Isa ei taha eriti aidata, ütleb et ei oska... Aga ka Isa teab üht-teist. Ta teab, et Boob on mees; ta teab, et ka Boob on millegi eest pugenud peitu...

Boob teab, kuidas teiste elusid korda seada. Seda on lihtsam teha kui enda eluga tegeleda. Palju kergem on pugeda lontis kõrvadega mütsi alla ja unustada, mis ja kes oli enne. Aga need, KES olid enne, ei kao kuhugi. Müts tuleb peast võtta ja tunnistada oma tegusid ning vastutada nende ees, kes maha jäid.

Boob teab, et tegelikult on ta Roobert ja selleks ei pea olema kõva mees, et Triinu-Liisile ja Maidole hea isa olla.

***

Boob- Lauri Saatpalu
Rita- Elina Pähklimägi
Isa- Raivo Trass
Henri- Tõnno Linnas

***

Mina olen ka Rita. Erinevalt temast pole mina kunagi oma isa näinud. Erinevalt tema isast ei ole minu oma siiani ka minu vastu huvi üles näidanud. Kui ta seda teeks, käituks ma täpselt nagu Rita. Milleks? Kus ta oli siis, kui ma teda ehk vajasin? Kus ta oli 25 aastat? Miks nüüd? Ei aitäh, sain siiani suurepäraselt ilma hakkama, saan ka edaspidi.

Erinevalt Ritast ei ole minul ühtegi mälestust isast. Ma pole kunagi unistanud sellest, et mul oleks isa. Rita oskas unistada, sest tema teadis, millest ta järsku ilma jäeti. Võib-olla olen mina sellevõrra karmim ja kalgim. Lapsepõlvest mäletan seda, kuidas ma vihkasin, kui mult teised küsisid, MIKS mul isa pole. MIKS PEAKS???? Miks peab minul olema kõik nii nagu teistel??? Minul ei ole ja kõik, mind ausalt ei huvitanud eriti, et MIKS. Ema oli mulle öelnud, et minu isal on teine pere ja ta on nende juures. Sellest mulle piisas. Olgu siis seal, kuskil mujal. Minul oli vanaisa, kes õpetas mind jalgrattaga sõitma, kelle sülest ma lastesaateid vaatasin ja kelle süles oli maailma kõige turvalisem ja soojem paik.

Ma tulen iga tööpäeva lõpus koju täpselt nagu Rita: "Sa ei kujuta ette kui väsinud ma olen!" Riivo on kodus. Kas Riivo on siis Boob? Õunakooki pole ta mulle teinud... Kohvi teeb küll:) Ja kõike vastikut ta minu eest ka ära ei tee, igasugused koristamised jms tüütu jama teeme koos.

Samas olen ma Boob. Vahel pean ma teadma, mida teised peaksid oma eluga tegema. Selles osas on kõik inimesed Boobid. Alati teatakse paremini, kuidas naabrid peaksid oma raha kulutama jne... Oma eluga pole pooltki nii lihtne toime tulla, kui teiste omaga, eksju?

Meis kõigis on ka natuke Isa. Millegi eest on kõik kunagi peitu pugenud, püüdnud midagi edasi lükata, eemale tõrjuda, pikkade kõrvadega mütsi silmini pähe surunud. Iseasi, kes mille või kelle eest...

Ja ilmselt on meie kõigi elust läbi jalutanud ka pisut imal Henri...

Nüüd ma loodan vaid seda, et minu Boob on sama tark ja vaimukas kui Rita oma... Olgu ta siis kes tahes :)

Unenägu

Loo eellugu, ehk asjad, mida Te peate teadma, et saada aru minu unedest:

1. Ma käisin eelmisel aastal (koos Margoga) Mika kontserdil Tallinnas, väga lahe oli:)
2. Ma käisin 25. jaanuaril (üksi, või noh, koos oma egoga) Hurts'i kontserdil. Olin peaaegu esireas, sain neile pm silma sisse vaadata. Mul oli fotokas kaasas, mida tegelikult olla ei tohtinud. Paari esimese loo ajal, kui ma pilte tegin, olin väga veendunud et Mr. Hutchcraft jätab laulmise katki ja teatab osutades näpuga minu suunas: "Hey! Cameras aren't allowed!" Ta ei teinud seda, aga ma olen üsna kindel, et mind ja mu fotokat nägi ta küll...
3.Külastan järjepidevalt kahtlast Hurts'i fännilehte (sest tegelikult on see üsna naljakas http://6hoursawayfromhappiness.tumblr.com/), kuhu postitatakse peale igasuguste imeliste fantaasiate mõnikord ka linke intervjuudele ja videodele. Sealt sain teada, et Islandi kontserdi ajal juhtus neil pisike äpardus:)
4. Hiljuti käisin Dagö uue plaadi "Plaan Delta" esitluskontserdil Tartus Plink Plongis koos Raidi ja Riivoga. Ikka ja jälle lava ees:) Kõik oli vahva ja tore, mulle jälle meeldis, nagu ikka. Ka neil oli hetkeks mingi pisike äpardus... Ühe laulu alguses ei kuulnud me mitte kitarri vaid mingit plärinat ja Peeter Rebane urises natuke ning vajutas paari nuppu ja elu sai jälle lilleks.

Edasise mõistmiseks on Teil kasulik järgnev video üle vaadata, muidu ei saa Te aru, millest jutt.




Lugu, ehk see, mida ma unes näen:

Ühel ööl nägin ma und. Ma olin kontserdil koos Raidi ja Margoga, me olime kogu publik, rohkem polnud kedagi. Esines meile Mika Plink Plongi laval! Kitarriga! Ta oli seal üksi. Mina tegin muidugi jälle pilte, st mul oli fotokas kaasas ja käes. Mikal aga juhtus midagi, heli kadus ära, Ta läks ja üritas oma nuppudest aru saada, et mis värk on. Me pakkusime ka oma abi, Ta vabandas, et läks jah miskit vussi... Siis tõusis Ta püsti oma nuppude eest ja lubas kohe-kohe tagasi tulla:) Aga siis ärkasin ma üles ega saanudki teada, et kas Mika tuli tagasi lavale meile kolmele laulma:)

Mika rääkis vist inglise keeles ja meie eesti keeles, aga me saime suurepäraselt üksteisest aru:):):)Tegelikult selles ma väga kindel ei ole, et kes mis keeles rääkis... Ma ainult mäletan seda, et unenäos ma mõtlesin, et vauuuu, Ta saab meist aru! Siis ju võis olla nii, et igaüks rääkis oma keeles? Kui me oleks ka inglise keeles rääkinud, siis poleks ju mõtet imestada, et Mika aru saab??? No samas oli see muidugi uni, kus kõik on võimalik.

Järellugu, ehk mõlgutusi hommikust:

Selline lugu siis unenägudega. Selleks et midagi põnevat näha, peab kolmel kontserdil käima ja ühte videot vaatama!

Mida üldse näitab unenägu? Minu puhul vist tõesti seda, millest ma mõtlen või mis mu peas toimub. Igal õhtul ja vahel ka päeval kuulan ma Hurts'i. No mulle meeldib noh! Dagö-elamus oli lihtsalt üsna hiljutine. Ja nii nad mul sõlme vist läksid. Seda ma küll ei tea, kust Mika sinna ilmus...??? Tema lisandus vist lihtsalt kuskilt mälusopist.

Muusika on minu jaoks oluline kuigi ma ise olen sel alal ikka täiest andetu. Vähemalt ma tean, mis on hea:)

Aga miks siis a-ha'd mu unes ei olnud??? Ju ma nendele pühendan kunagi terve unenäo, kohe eraldi...

Naljakuu jätkub :)

1. aprill Bussireisidel