Boob teab

Rita ja Boob on sõbrad, nad elavad koos. Rita on noor naine, kes käib tööl ja keda Boob igal õhtul kodus ootab; ootab, et talle õunu toodaks, et saaks õunakooki teha.

Kui Rita veel väike tüdruk oli, kadus ta Isa nelja tuule poole. Nüüd on ta tagasi, tahab tütrega ära leppida. Rita ei taha. Isa toob kingiks sellise nuku, mida tüdruk kunagi tahtis. Ta küsib, kuidas tütrel koolis läheb, püüab... Aga tema maha jäetud tütrekest pole, on täiskasvanud naine, kes saab oma eluga hakkama, kes ei mängi enam nukkudega. Boob aga teab, et Isal võib siiski olla midagi öelda, võib olla põhjus...

Rital on Henri. Boob teab, et ta on imal. Kui Boob ja Henri kohtuvad, saame ka meie teada kuidas tulpe lauale panna... (Aseta kimp kaunile puidust lõikelauale, serveeri hiiglasliku noaga! "Ise käskisid ju lauale panna!?!")

Henri jätab Rita maha. Ritale jääb veel vaid Boob. Boob armastab Ritat, aga Boob on koer. Ja Rita armastab oma Boobi. Ta tahab, et Boob oleks mees, aga Boob näitab oma kahte karvast kõrva ja on koer. Ta on truu sõber, kes teeb kõik vastikud asjad Rita eest ära, et need Ritat ei häiriks.

Boob teab, et Isa saaks Ritat aidata. Kuid nüüd Isa ei taha eriti aidata, ütleb et ei oska... Aga ka Isa teab üht-teist. Ta teab, et Boob on mees; ta teab, et ka Boob on millegi eest pugenud peitu...

Boob teab, kuidas teiste elusid korda seada. Seda on lihtsam teha kui enda eluga tegeleda. Palju kergem on pugeda lontis kõrvadega mütsi alla ja unustada, mis ja kes oli enne. Aga need, KES olid enne, ei kao kuhugi. Müts tuleb peast võtta ja tunnistada oma tegusid ning vastutada nende ees, kes maha jäid.

Boob teab, et tegelikult on ta Roobert ja selleks ei pea olema kõva mees, et Triinu-Liisile ja Maidole hea isa olla.

***

Boob- Lauri Saatpalu
Rita- Elina Pähklimägi
Isa- Raivo Trass
Henri- Tõnno Linnas

***

Mina olen ka Rita. Erinevalt temast pole mina kunagi oma isa näinud. Erinevalt tema isast ei ole minu oma siiani ka minu vastu huvi üles näidanud. Kui ta seda teeks, käituks ma täpselt nagu Rita. Milleks? Kus ta oli siis, kui ma teda ehk vajasin? Kus ta oli 25 aastat? Miks nüüd? Ei aitäh, sain siiani suurepäraselt ilma hakkama, saan ka edaspidi.

Erinevalt Ritast ei ole minul ühtegi mälestust isast. Ma pole kunagi unistanud sellest, et mul oleks isa. Rita oskas unistada, sest tema teadis, millest ta järsku ilma jäeti. Võib-olla olen mina sellevõrra karmim ja kalgim. Lapsepõlvest mäletan seda, kuidas ma vihkasin, kui mult teised küsisid, MIKS mul isa pole. MIKS PEAKS???? Miks peab minul olema kõik nii nagu teistel??? Minul ei ole ja kõik, mind ausalt ei huvitanud eriti, et MIKS. Ema oli mulle öelnud, et minu isal on teine pere ja ta on nende juures. Sellest mulle piisas. Olgu siis seal, kuskil mujal. Minul oli vanaisa, kes õpetas mind jalgrattaga sõitma, kelle sülest ma lastesaateid vaatasin ja kelle süles oli maailma kõige turvalisem ja soojem paik.

Ma tulen iga tööpäeva lõpus koju täpselt nagu Rita: "Sa ei kujuta ette kui väsinud ma olen!" Riivo on kodus. Kas Riivo on siis Boob? Õunakooki pole ta mulle teinud... Kohvi teeb küll:) Ja kõike vastikut ta minu eest ka ära ei tee, igasugused koristamised jms tüütu jama teeme koos.

Samas olen ma Boob. Vahel pean ma teadma, mida teised peaksid oma eluga tegema. Selles osas on kõik inimesed Boobid. Alati teatakse paremini, kuidas naabrid peaksid oma raha kulutama jne... Oma eluga pole pooltki nii lihtne toime tulla, kui teiste omaga, eksju?

Meis kõigis on ka natuke Isa. Millegi eest on kõik kunagi peitu pugenud, püüdnud midagi edasi lükata, eemale tõrjuda, pikkade kõrvadega mütsi silmini pähe surunud. Iseasi, kes mille või kelle eest...

Ja ilmselt on meie kõigi elust läbi jalutanud ka pisut imal Henri...

Nüüd ma loodan vaid seda, et minu Boob on sama tark ja vaimukas kui Rita oma... Olgu ta siis kes tahes :)