Olin pühapäeval viimast päeva enne puhkust tööl, tahtsin võimalikult kiiresti õhtul Põlvasse jõuda, et esmaspäeva hommikul kohe maale pääseda. Ma olen ju maakas :D Tööpäev kestis viieni, tahtsin jõuda 17:35 väljuvale Põlva bussile. Jõudsin! Maandusin rõõmsalt bussis taha nurka, saatsin emalegi sõnumi, et jõuan varem koju kui algselt arvasin. Esialgu oli mul plaan tulla 18:00 väljuva bussiga arvates, et varaseale ma lihtsalt ei jõua. Mõlemad liinid tulevad pika ringiga: varasem sõidab läbi Kiidjärve ja Taevaskoja, hilisem sõidab läbi Karilatsi, Krootuse ja Varbuse, lõpuks jõuavad mõlemad küll Põlvasse, aga sõit kestab poolteist tundi mõlemaga.
Nii ma seal siis istusin oma pampudega, ise veel eluga rahul ja puha... Järsku hõikas bussijuht midagi. Tabasin vaid lause lõpu: "...kes Põlvasse sõidavad, võivad siia bussi jääda." Ma polnud ainuke, kes aru ei saanud, mis värk on. Siis kordas keegi veel: "Kes vahepealsetesse peatustesse lähevad, minge teise bussi, Põlvasse minejad võivad samasse jääda." Juht seletas veel, et teine buss sõidab kiiremini.... Kuulasin ja mõtlesin, ei saanud mitte midagi aru. Kas on samale kellaajale pandud 2 bussi???? Aga kuidas siis teine kiiremini jõuab, kui nad sama liini sõidavad? Kiikasin teist bussi- too oli palju väiksem ja enamik ronisid tolle peale, mina oma pampudega otsustasin mitte kuhugi liikuda, ongi rohkem ruumi. Minu selja taga istusid 2 noormeest, kel ka polnud kuskile kiire, ka nemad jäid samasse bussi. Juht tuli meie käest üle küsima, et kas meie ei lähe, kinnitasime, et meil pole kuskile tormata. Juht seletas veelkord, et ta ajas sassi midagi. Lõpuks sain aru: juht ajas sassi liini, mida ta sõitma pidi! Tema arvas, et väljub peatusest nr 3 Põlvasse kell 17:35, läbi Taevaskoja. Aga siis sõitiski teine buss kõrvale, kes TEGLIKULT pidi 17:35 väljuma :D Ja siis sai minu bussi juht teada, et tema sõidab hoopis 18:00 väljuvat liini, mis läheb peatusest nr 2....
Ma polnud kunagi selle liiniga sõitnud, väga põnev oli! Karilatsist läbi sõites meenus, et pole tükk aega Talurahva muuseumis vanaisa autot vaatamas käinud. Isiklikke mälestusi mul sellest masinast pole, aga ikkagi on äge teda aeg-ajalt üle kontrollimas käia :) Perepiltidel on ta meie albumites vägagi esindatud.
Vana Põlva maantee on üldse väga vahva- hästi käänuline, ikka künkast üles ja künkast alla ja jälle üles, nii et künka otsas veel ei näe, kuhu poole tee keerab :D Lõpuks jõudsin Põlvasse, päriselt ka!
Nüüd olen otsaga maal. Mulle jätkuvalt meeldib siin! Kuna oli meeles osta ka pump, siis nüüd sain jalgratta kummid täis pumbata ja sõita! Jubeäge on :D Ratas ise on pisut väsinud olemisega, aga sellest pole midagi, kõik vajalikud tükid püsivad tal küljes (võib-olla seepärast, et nad on sinna kinni roostetanud...), kigiseb ja kägiseb ainult sadul, kui suurest august läbi sõita, siis sadula kotis olevad mutrivõtmed kolisevad ka :D Pidurid vist töötavad kah.... Aga neid pole eriti vaja olnud! Täna hakkas tunduma, et esimene ratas pisut loperdab kuidagi, aga võib-olla loob selle mulje viltu olev porilaud...
Tiirutasin ja tiirutasin ja mõtlesin, et tahaks Tartusse ka jalgratast, kasvõi sellist pisut vildakat. Juba üritasin välja leiutada, mis teed pidi tööle ja koju julgeksin sõita.... Liiklusesse mind väga lasta ei või praegu, tähelepanu on olematu- jälgides teed ei märka ma näiteks puuoksi, mis tee kohale ulatuvad ja nii sain pidevalt nendega vastu vahtimist :D Paju ja pärn polegi väga valusad, aga nulg on küll! Homme lähen oksakääridega jalutama, siis kaob see probleem ära ;)
Nüüd tahan ma jalgratast! Kohe ja päriselt!
No comments:
Post a Comment