@home

Riivo: "Viska laua peale!"

Maarja: "Kas ma võin päriselt ka visata???!!!"

Riivo: "Eiiii!!! Kas Sa ei tea, mis tähendab "viska lauale"?! St, pane ilusti rahulikult sahtlisse!!!"

Vana arm ei roosteta- A-Ha!!!!

A-ha esitas 8. oktoobril Londonis Royal Albert Hall'is oma esimesed kaks albumit täies pikkuses koos orkestriga. Salvestust sellest kontserdist ma kuulangi, netist, raadioks on BBC Radio 2.

Kõigepealt pidin muidugi tund aega mingit saadet kuulama, enne kui sealt midagi head tuli...

Aga nüüd siis lõpuks A-Ha! Kas see on tõesti live?????? Kindel???? Esimene lugu oli "Take On Me" ja just lõppes "Train of Thougts". Nad on tasemel... Ma ei leia sõnu!

"Hunting High And Low"- hakka või nutma, ma pole veel nii ilusat varianti sellest laulust kuulnud.

"The Blue Sky"- jahhh... Ma kuulan...

"Living A Boy's Adventure Tale"- kas ma üllatan kedagi, kui ma teatan, et see on üks mu lemmiklaule Neilt?:) Morten Harketil on ikka uskumatu hääl!

"The Sun Always Shines On TV"- seda et... uskumatult ilus hääl!:):):)

"And You Tell Me"- lihtsalt üks äärmiselt armas laul. Ja selles esituses veeeeel parem!!!! Ma tahan sinna kontserdile!!!!! Mis sellest, et see on juba möödas!

"Love Is Reason"- see lugu on kindlasti parem laivis ja orkestriga, nii nagu ma seda kuulen/kuulan hetkel, aga Teie ju ei tea, millest ma räägin! :) Mina tean ja sellest piisab.... :P

"I Dream Myself Alive"- ma iga laulu juurde ei hakka ühte ja sama teksti kirjutama :)

"Here I Stand And Face The Rain"- järjekordselt üks mu lemmikuid juba enne selle laivis kuulmist ja nüüd läheb asi hullemaks, niiet Sõbrad- Sugulased, pange vaim valmis, see saab olema hullem kui peale Mika kontserti!!!

Esimene album sai läbi. Tädi ole tasa ja lase kontserti kuulata!!! Aitäh!

"I've Been Losing You"- Morten Harket ei saanud ikka ilma sõnade unustamiseta?!:) (See pole Tal vanusest tingitud, Talle ei pidavat üldse laulude sõnad eriti hästi meelde jääma.) Ma armastan seda laulu!:P

"Manhattan Skyeline"- ka 80ndate variant plaadil ajab mind nutma sellest variandist rääkimata! "Wave Goodbye..." Ja jälle läks Mortenil sassi:) Uskumatult ilus laul!

"Cry Wolf"- auuuuuuu!

Ainult tund aega:S Mulle ei saaks nagunii kunagi küllalt... Ehk peale neljatunnist kontserti lubaks ma Neil pausi teha... Aga tund aeg on ikka selgelt liiga vähe!

Katsun veel pisut üle nädala kannatada ja siis näen- kuulen Nende kontserti elus esimest ja viimast korda. Ma ei oska Teile kirjeldada, kui kahju mul on, et Nad A-Ha'ga lõpetavad! Aga ärge muretsege, ma üritan seda kindlasti seletada:) Ja seda, kui väga mulle A-Ha meeldib ja on eelmised 10 aastat meeldinud, kuulete Te kah veel väga kaua!!!!

Vanaisa

Täna on 14. oktoober. 19 aastat tagasi sel päeval kell 14.10 suri minu vanaisa. Ma olin 5-aastane.

Kui palju jääb meelde esimesest 5st eluaastast? Ei tea, aga oma vanaisa ma mäletan. Need on mingid hetked, pildid... Ma arvan, et mäletan ähmaselt isegi Ta häält.

Ma mäletan, kuidas Ta mind jalgrattaga sõitma õpetas. Õigemini on mul mälus üks pilt sellest. Ma arvasin, et Ta hoiab mu väikse ratta pakiraamist kinni, küsisin Ta käest midagi, kuid Ta ei vastanud. Vaatasin üle õla tagasi- vanaisa seisis tükk maad tagapool käed puusas ja naeratas. Selle peale käisin mina rattaga muidugi külili! See, kuidas Ta eemal seisab, ongi meeles. Tal oli ruuduline pluus seljas...

Tol ajal oli meie külas ka üks poeke, kuhu vanaisa mind vahel kaasa võttis. Ükskord nägin seal mingite loomade kujulisi küünlaid, mis mulle hirmsasti meeldisid. Vanaisa lubas mul ühe välja valida ja ostis selle mulle. See küünal on alles. Ta on vist jõehobu:) Korra olen teda põletanud, aga hästi vähe. Rohkem ei põleta ka, see jääb mälestuseks, nagu ta siianigi olnud on.

Veel on meeles hommikud. Lihtsalt hommikud. Ärkasin ja kuulsin kõrvaltoast vanaisa norskamist. Ma teadsin täpselt, et Ta on diivanil pikali ja saatekava on kõhu peal. See oli alati nii. Ja mina, va julm laps, ronisin talle selga ja ajasin Ta üles:) Ja siis vaatasime koos lastesaateid, Leopold ja Mõmmi Aabits jne... Ma ei tea, kas olen end kunagi veel nii turvaliselt tundnud, kui noil hommikuil vanaisa süles... Eks ikka samasuguse pätakana emme süles ka.

Mäletan ka seda hommikut, mil Ta haiglasse viidi. Ta tõusis laua tagant öeldes midagi selle kohta, et peab tööle minema ja läks. Tal oli seljas rohelise-kollase kirju kampsun... Ja rohkem ma Teda ei näinud. Peale kiirabi lahkumist oli kõik nii jubedalt vaikne, kuidagi õudne tunne oli.

Natuke karm on 5 aastaselt mõista sõnade "surm" ja "igavene" tähendust. Ma ei tea, kuidas peaks seletama lapsele, mis on surm, aga ärge öelge, et see on "igavene uni". Laps ei tea, mida tähendab "igavene", aga ta teab, mida tähendab "uni" ja unest ärgatakse.

Ma käisin tihti vaatamas, et kas vanaisa on ärganud, kuigi ema rääkis ikka, et ta ei ärka enam kunagi. Aga unest ju ärgatakse! Vanaisa ei ärganud... Alles surnuaias, kui kirstu hauda lasti, sain aru, mida tähendab sõna "igavene". Mõistsin, et ei näe iialgi oma vanaisa ega vaata temaga lastesaateid... Alles siis vist ka nutsin esimest korda selle pärast, sest enne ma ei saanud aru, mis juhtunud oli.

Praegu on mul hea meel, et ma niigi palju Teda mäletan ja piiritult kahju on sellest, et ma sain Teda tunda vaid 5 aastat ja ainult läbi lapse silmade.

Big Girl (You Are Beautiful!?)

Te olete Mac'is. Lõpetate suurt Cocat. Veendumaks, et ikka otsa sai, luristate kõrrega natuke selles hiiglaslikus papptopsis, mis pool tundi tagasi mahutas pool liitrit Coca Colat. See lurin kummitab mind viimasel ajal...

Ma olen hiljuti kaks korda McDonald'sit külastanud. Sel põhjusel, et sealt mingi einega joogiklaase kaasa saada:) Ja siis ma avastasin, et Coca lurin Mac'i papptopsis on täpselt samasugune nagu Mika laulu "Big Girl" alguses! Ja iga kord, kui mainitakse McDonald'sit, meenub mulle lurin ja lurinaga omakorda need big girl'id Mika videos... Ma ei saa enam Mac'i minna, sest alati, kui ma seda videot meenutan, mõtlen, et ma ei taha nii suureks tüdrukuks saada... Jube ju!