Ma ei pea end just väga patrioodiks... Vahel virisen ka, et elu võiks parem olla siin minunimelisel maal... AGA! Mulle meeldib meie hümn ja lipp, hoolimata jamadest ja kehvast ilmast mulle meeldib siin.
Seoses olümpiamängudega olen mõelnud pikemalt selle üle, mis tunne on neil sportlastel, kes ei esinda oma rahvast... Jaapanlanna, kes esindab Venemaad; venelane, kes esindab Kanadat; norralane, kes esindab Šveitsi; ukrainlane, kes esindab Saksamaad... Mina vist ei suudaks nii, et õpin teise hümni selgeks ja hakkan end järsku kellekski teiseks pidama (rahvuse mõttes). Okei, eks neil sportlastel ole ka tugevam motivatsioon selleks, aga ma lihtsalt mõtteis asetasin end olukorda, kus ma pean mingil teisel kuupäeval tähistama riigi sünnipäeva ja laulma mingit teist hümni vaadates mingit teist lippu... Mulle ei meeldiks see!
Eestlane olen ja eestlaseks jään... Isegi kui ma vahepeal tahan siit minema või kobisen natuke...
elan kaasa mõlemile ja tunnen kurbust kui lahkun siit/sealt. teagi, mis rahvus mul nüüd? eestimaltainglise keel.
ReplyDeleteSa vist ikka eestlane... Kodakondsust pole ju vahetanud? Ses mõttes, et kuskil mujal elamine on teine asi.
ReplyDelete