hommik on lähedal

Saturday, November 16, 2013

Emale!

Pühendusega emale! Väikesed nõuanded ja tähelepanekud väikeste inimeste kohta, keda elus näinud oled. Seda rahvast on sul rohkem kui inimesi.

Naerata... homme on veel hullem.

Kui tunned end hästi, ära muretse. See läheb mööda.

Igal plussil on omad miinused.

Kõik, mis algab hästi, lõpeb halvasti.
Kõik, mis algab halvasti, lõpeb veel halvemini.

Sellel, kui sandisti võib minna, ei ole piire.

Ära ole kunagi esimene.
Ära ole kunagi viimane.
Ära ole kunagi vabatahtlik.

Kõige vähema asjatundlikkusega isikul on kõige rohkem arvamusi.

Igas organisatsioonis on alati üks isik, kes teab, mis toimub. See isik tuleb vallandada.

Kui keegi midagi maha pillab, siis torgivad kõik seda jalaga, selle asemel et üles võtta.

Koor tõuseb pinnale. Nii ka rämps.

Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena.

TÖÖLISE DILEMMA:
Ükskõik kui palju te ka ei teeks, ei tee te kunagi küllalt.
See, mida te ei tee, on alati tähtsam kui see, mida te teete.

Sõna antakse sellele, kes karjub kõige kõvemini,

Kõik valetavad; aga sel pole tähtsust, sest keegi ei kuula.

Põrgu- see on teised.

Ära kunagi vaidle lolliga- inimesed ei tee alati teie vahel vahet.

Maa peal on kaks universaalset asja- hapnik ja rumalus.

Ainsad inimesed, kes leiavad selle, mida nad elus otsivad, on vigadeotsijad.

Inimene komistab aeg-ajalt tõe otsa, aga enamasti ajab ta end püsti ja jätkab teed.

Ainus ebatäiuslik asi looduses on inimsugu.

(Allikas: Arthur Bloch "Murphy seaduste täielik kogu")

Tuesday, October 15, 2013

Tehtud

Ootasin lubadusi, ilusaid sõnu. Ei midagi.

Võtsin lahti ühe erakonna lehekülje, otsisin oma valimispiirkonna üles ja tahtsin teada, mis neil plaanis. Ainus, mille leidsin, oli soovide nimekiri, nagu lapsed saadavad jõuluvanale. "Me soovime tasuvamaid töökohti, rohkem lasteaia kohti..."

Teine erakond teatas oma plakatitel, et nendel kõigil on töökohad olemas. Minu jaoks tundus see töötute mõnitamisena. Aga mis on teil plaanis, et ka töötud saaksid endale töökoha???

Kolmanda erakonna kadidaadid on lihtsalt uhked! Osad neist ei tea vist päriselt sedagi, KUHU nad kandideerivad või mida nad valituks osutudes seal tegema peaks, aga nad on uhked. Nimelt üks neist lubab pensioneid tõsta ka edaspidi...??? See peaks nagu olema riikliku tasandi küsimus?! Minu teada valla- ja linnavolikogudel sellist võimu pole. Või ta tõesti ei tea, et praegu on meil käsil kohalike omavalitsuste valimised? Vähemalt on ta oma teadmiste (teadmatuse?) juures uhke!

Veel on meil sellised toredad telereklaamid, kus teatatakse lihtsalt, et üks või teine inimene on erakonna "kandidaat kesklinnas"! Mis linnas??? Isegi seda ei vaevuta mainima, sest loomulikult Eesti piirdub Tallinnaga ja muid omavalitsusi meil siin ju polegi. Kui midagi lubatakse, siis ikka ainult Tallinnlastele. Ülejäänud Eestile ei ole mõtet niikuinii midagi lubada, meepott on ju pealinnas. Oi, vabandust, teinekord kandideerib mõni ka Tartus...

Lubadused, mis üldse välja käiakse peale jõuluvana soovinimekirja, puudutavad ainult pensionäre või siis noori peresid pisikeste lastega. Aga mina? Töötav üksik üürikorteris elav inimene- mis te mulle lubate? Võidelge minu hääle eest ka! Palun Põlva, millega sa mu tagasi sünnilinna meelitad???

See palagan läheb iga korraga aina lapsikumaks ja idiootsemaks. Inimesi püütakse enda poolt hääletama panna aina odavamate ja napakamate trikkidega (Edgas Savisaar Eurovisoonile!). Kõige kurvem on aga see, et ilmselgelt see töötab... Vastik. Nüüd ei pilluta enam isegi ebareaalseid lubadusi, vaid esitatakse oma soove ja tehakse tsirkust.

Ma tahaks näha arukaid, pisutki läbi mõeldud plaane, et mida antud piirkonnas plaanitakse teha ja kust võetakse selleks vahendid. Mina soovin näha reaalseid ja põhjendatud tegevuskavasid.

Veel soovin ma palme, sooja ilma ja seda, et talv jääks vahele ja tuleks kohe kevad ning 20. märts! Okei, nali naljaks, kali kaljaks...

Panin siiski täna villased sokid jalga, ülikonna selga ja lipsu ette ning käisin valimas.

Patseerisin Põlva valimisjaoskonda nr. 1, valisin paberi ja pastakaga! Ei valinud soengu või naeratuse järgi, valisin mõistusega inimese. Loodetavasti saab ta võimaluse seda tõestada, veel rohkem loodan ma aga seda, et ta ei tõesta vastupidist... Ehk kunagi läheb see palagani aeg mööda ja enne valimisi saab kuulda ka arukaid plaane ja realistlikke lubadusi. Loota ju võib?

Tuesday, August 6, 2013

Kui ajud jäid koju...

Mul on kõrini inimeste lollusest. See on uskumatu, kui vähe inimesed oma ajusid kasutavad. Kõige lihtsamatest asjadest ei vaevuta aru saama. Hea on ju kedagi niisama sõimata ja end välja elada. Huvitav, kas nad ise saavad aru, et nad paistavad idiootidena?

Me saame sõimata kui teeme kaubatellimust.
Me saame sõimata kui mõnd toodet pole "Miks te seda siis ei telli???"
Me saame sõimata kui kaup on tulnud ja me seda vastu võtame, hindasid peale klõpsime.
Me saame sõimata, kui mõnele asjale on jäänud hind lisamata.
Me saame sõimata kui saatelehti rida-realt ja lehekülgede viisi sisse toksime.
Me saame sõimata, kui kliendile ei meeldi hind.

Meie töökohustuste hulka kuulub peale kassas teenindamise ka kaupade tellimine; saatelehtede sisestamine; kauba vastuvõtt, mille hulka kuulub ka hinna lisamine tootele; kaupluse korrastamine... Me teeme oma tööd ja saame selle eest sõimata. Aitäh. Ja me peame seejuures veel viisakad, naeratavad ja õnnelikud olema.

Meil ei ole mingit "juhataja kabinetti" kus kõik see kaupade tellimine ja vastuvõtt inimeste arvates toimub! See kõik tuleb teha letist, samast, kus kliendid oma ostud sooritavad. Samal tööajal. Toodete laoseisu näeb vaid arvutist ja riiulist üle kontrollides, ei ole mõtet minna "taharuumi" seda tegema, "tagaruum" on meil vaid WC!!!!

Hinda ei otsusta müüja. See on kauplus mitte turg, kus hinna üle kaubelda. Huvitaval kombel see "igal pool", kus alati alet saab, ei oma iialgi nime. Kui meil on niiiii-iiiii imekallis hind, miks te ikkagi selle ostu sooritate??? Ilmselt selle pärast, et ega ikka ei saa mujalt odavamalt. Keegi relva ähvardusel ei sunni teid ostma. Kui ikka on teises kaupluses odavam, siis võib ju sinna minna.

"Alla oma hinna müümine" tähendab seda, et kauplus maksaks teie üüübersoodsa hinnaga soetatud toote eest osa ise, see tähendab, et mina kui müüja pean võõra inimese ostu eest maksma. "See ei lähe ju teie taskust!?"- tõesti? Iga allahindlus vähendab meie müügiedu, kui kauplus tulu ei tooks pandaks see kinni. Jah, see läheb minu taskust.

Palun õppige ajusid kasutama. Mõnel päeval on idiootsuste hulk tõesti talumatu.

Monday, August 5, 2013

Do Or Die

Lubasin täna kirjutada sellest, mis eilsest postitusest maha jäi. Aga võta näpust! Ei tulnud midagi meelde...

"Mul juhtus üks imelik asi..." nagu ütles Hendrik Sal-Saller ükskord... Ma kolisin, kes veel ei teadnud. See iseenesest ei ole imelik. Aga koos teiste asjadega sai pakitud ka Bart. Enamus on juba ammu lahti pakitud, aga alles eile rullisin Barti tagasi seina peale. Ja nagu võluväel ilmus täna 30 Seconds To Mars'i uuele singlile video! Nii kui ma Barti kuhugi kokku pakin ta korraldab midagi! Lärmab twitteris või siis saab mõne videoga maha... Nüüd on siis video valmis ja tüüp kodus (loe: "seinal") tagasi.

Aga video mulle meeldib! (Ülla-ülla...) Selline mõnus hullumaja puhvet koos väikeste mõtisklustega:)

Thirty Seconds To Mars Presents a Bartholomew Cubbins Film Do Or Die

Uuendused

Oh, tere kallikesed, kes te juba ammu loobusite selle blogi külastamisest, sest siin olid jaanipäevani jõulud ja nüüd järgmiste jõuludeni on lihavõtted! Mul on koguaeg niiiii-iiii palju öelda, aga toksimiseni ei ole jõudnud, sest enamasti lõpeb mu katsetus uus blogi postitus kirjutada mõttega: "Ah, mis ma ikka vingun, keda see huvitab..." või siis "Ei, ei kirjuta Marsist, see on veel vähem huvitav...". Täna aga on mul selline tuju, et te saate kõik ühe hoobiga tagant järgi!

Noppeid töölt:
*Olen sõimata saanud selle eest, et meie kauplus müüb õhupüsse. "Kuidas te julgete selliseid asju müüa, need on ju nii ohtlikud asjad! Mis tarbijakaitse selle peale ütleb???" Soovitasin küsida... No mida sa ikka ütled sellise kõne peale?!? Lauanoad on ka ohtlikud! Saed, kirved, haamrid, elektrilised tööriistad. Iga asi võib olla ohtlik kui teda valesti kasutada. Lauri Saatpalu sõnadega: "Teflon pann ei ole hea kui riiulilt ta tabab pead..."
Heh, pealegi, ega MÜÜJA päris seda ei otsusta, mida kaupluses müüakse. Tootevalik on siiski natuke teiste inimeste paika pandud. Saame vaid omad soovitused edasi anda selle põhjal, mida meil küsitakse, aga mida tootevalikus veel pole.
*Samal päeval kui pidin õigustama õhupüsside müümist, küsiti minult PÄRIS padruneid... Ja "plavatavat telki".
*Ma olen 27 aastane ega pea end vanaks. Tööl kannan juukseid enamasti kõrgel hobusesabas. Sain komplimendi, et see soeng teeb mind nooreks... Aitäh! :D

Uuest kodust:
*Mu lemmik tuba on köök! Ausalt, mulle meeldib seal kokata ja vahel ka niisama istuda. Vaba päeva hommikul kohvi juua. Ja mul on nüüd küpsetusahi!!!!! See on niiiii äge asi! Gaasipliit elektriahjuga. Täna sai esimene koogike ja viineri pirukad seal tehtud.
*Elutoa diivan on ebamugav. Mitte kuidagi ei saa seal olla. Tugitoole siin korteris pole, seega kolisin põrandale. Tagumik jääb küll valusaks, aga selga ei piina nii palju:)
*Bart on ka kodus! Tema on üsna hästi kohanenud, hoiab silma peal minu "altaril" (CD-d, fotod bändidest, soolalambid, Rocki lipud...).

*WC on kitsas! Liiga kitsas...

Videod, mis vaja vaadata:
*Thirty Seconds To Mars- End Of All Days (Church Of Mars NYC)

*Thirty Seconds To Mars- Up In The Air

Praeguseks kõik! Tänan tähelepanu eest! Homme tuleb lugu sellest, mis siinsest postitusest välja unustasin :D

Sunday, June 16, 2013

:)

Kaks nädalat tagasi juhtus see väike asi:

Käed värisesid vähemalt tund aega peale seda veel.... Ja lihtsalt... Nii palju rõõmu ühest naeratusest twitteris :)

Tuesday, March 26, 2013

Up In The Air

Mu blogis on ikka veel jõulud! See tuleb kõrvaldada, varsti on lihavõtted...
Niiet, võtke Mars:

Saturday, December 29, 2012

Jõulud

Mulle ei meeldi jõulud. Mida aasta edasi, seda vähem ma neid talun. Need pole ammu enam rõõmsad pühad, need on väga stressirohked päevad.

Ilmselt on osaliselt probleem selles, et ma töötan kaubanduskeskuses. Ma näen päevade kaupa ostmist, tunglemist sest "midagi on ju vaja ära osta kingituseks!" Ja kõik, mis mina tahan, on saada kätte oma lõunasöök... Aga jõulude paiku peab selle nimel võitlema, sõna tõsises mõttes! Marketites peaks ka kehtima mingid liikluseeskirjad, sest üsna ebameeldiv on kui keegi pidevalt üritab oma ostukäru sulle kahe kannika vahele pressida....

Mulle ei meeldi, et jõulud tähendavadki vaid võimalikult kallite kingituste tegemist. Ma vihkan seda. Jah, on olemas ka selline asi nagu andmisrõõm, aga seda ei määra hind. Vähemalt minu jaoks mitte. Kõige olulisemad on lähedased inimesed ja nendega koos olemine. Ma olen juba küllalt valusalt teada saanud, et me kunagi ei tea, millal me kedagi päris viimast korda näeme. Me jääme mäletama ikka koos oldud aega, mitte asju, mida keegi meile kinkis.

Tore, kui keegi mäletab, mis mulle meeldib ja päkapikk toob mulle mingi pisikese vidina:) Ja kui midagi kinkida ei oska, ärge ostke lihtsalt MIDAGI, küpsetage kook ja kõik on õnnelikud! Ise tehtud asjad on minu jaoks kõige armsamad, sest need on tehtud mõeldes just minu peale:)

Mulle meeldiksid RAHULIKUD jõulud, oma kallite inimeste keskel. Linnas elades ei tule neid kunagi, sest siin on alati tormlemine ja võitlemine. Ehk seepärast ei meeldigi mulle enam jõulud, sest ma mäletan aega, mil meie pere jõulud möödusid maal, keset metsa ja lumehangesid, aega mil me KÕIK veel alles olime... Tänaseks on meid liialt palju puudu, me oleme suureks kasvanud ja mööda ilma laiali. Nii palju kui meid tulla saab koguneme ikka ühise laua ümber. Need ongi jõulud.