Jaanid

Volbriöö

Kevadised kolamised

E-etteütlus

Täna on emakeelepäev. Kümnendat korda toimus e-etteütlus, mida kõik soovijad saavad kaasa kirjutada ja nii oma õigekirja oskust (ja selle oskuse kadumist) kontrollida. Ma olen aastaid tahtnud ka seda kirjutada, aga pole erinevatel põhjustel õnnestunud. Täna kirjutasin. Hirmus oli!!! Ma istusin oma kodus, oma toolikeses, oma arvuti taga, aga täiesti koolilapse tunne tuli tagasi! Ja loomulikult see vastik "Issand, ma ei oska midagi!" tunne ka....

Veel eile kelkisin sõbrale, et ma 2 küll ei kavatse saada, arvasin, et võiksin 4 saada. See enesekindlus kadus nelja tuule poole- praegu tundub, et tegin ära kõik vead, mis võimalik...

Selle loo kirjutamise hetkel ei ole õiget teksti veel avaldatud, seega ei oska ma ka öelda, kui palju vigu ma suutsin neljast lausest koosnevas tekstis teha. Varsti lubati Vikerraadio otse-eetris etteütluse teksti kommenteerida, eks siis saan aimu. Arvatavasti tellin oma teksti ka meilile, et saaks näha, kui lolliks jäänud olen :D

Üks tavaline päev

Tänane päev on olnud kohutavalt piinarikas! Paar näidet:

*Mul oli hommikul tohutu uni, raske oli tõusta. Ja nagu sellest veel vähe- ma ei leidnud oma juuksekummi üles, tööl pidin olema lahtiste juustega! Mitte, et poleks olnud poode, kust uut osta... Ma ei viitsinud lihtsalt minna. Õhtuks ikka ostsin endale uued ära :D

*Iga päev võtan tööle kaasa paari õhukesi sokke nö sisejalanõude jaoks. Täna hommikul neid jalga sikutades venis sokkide konts kuidagi liiga sääre peale.... Olin kaasa krabanud Riivo sokid...

*Päev, kiirem hetk, tuli leti ette onu, tahtis lauda osta. Läksin ja tõin selle laost (Ahti aitas). Onu võttis laua, mina kiirustasin tagasi leti taha, eeldasin, et see mees tuleb järgi maksma... Ja äkki oli onu kadunud! Kuna laud oli maksmata, kartsin, et ta jalutas sellega lihtsalt minema! Kliente oli tol hetkel leti ees korraks suurem hulk, nii ei saanud ka kohe talle järgi joosta. Küsisin kolleegide käest ka, et kas nad on seda onu lauaga näinud- ei olnud. Kui võimalus tekkis, kappasin igaks juhuks välja, et äkki näen teda parklas... (Mõtlesin, et ehk mees arvas, et tal naine maksis ära ja naine võib-olla, et mees maksis ja jalutasidki nii minema.) Seisin poe ees ja jõllitasin autosid parklas, ei saanud kuidagi targemaks :D Nii kui poodi tagasi sisse astusin, nägin, et tüüp jalutab lauaga ikka veel mööda poodi :D :D :D

*Täna on meestepäev! Kallid naised, paljud teist seda teadsid?!? Minul juhtus nii, nagu tihti meestel naistepäeval- teate ju küll, siis kui te oma meest põrnitsete tigedalt, sest ta on unustanud teile lilli ja kommi tuua. Koju jõudes jagasin tõbisele pihku nohurohu ja kuulutasin suure suuga, et šokolaad on mulle! Ja siis sain teada, et täna on meestepäev.... Pidin oma šoksist loobuma, tegin näo, et see oligi Riivole mõeldud :D Ups :D

*Tahtsin ka tükikest šokolaadist maitsta, aga Riivo ei saanud seda üldse lahtigi. Üritasin aidata, ta eriti ei lasknud ja siis ehmatasin teda sellega, et panin oma jääkülma käe talle vastu kätt. Sellele sain vastuse: "Surnud ei söö!" :D :D :D

Selline päev. Nüüd aga kavatsen järgmised 3 päeva maha või välja magada, pole veel otsustanud.