MUNA!

Mõni aeg tagasi ostsin Selverist 10 muna. Üks neist oli väikese lisandiga:


Riivo küsis selle peale, et kas ülejäänud kana ei olnud kaasas:D:D:D Ei olnud...

"1. September käes ja naeratus on hambus..."

Täna on 1. september.Mina kooli ei lähe, aga üks mu pisike sugulane läks esimesse klassi ja teine viiendasse. Käisin ka sellel aktusel ja esimese klassi jütsile lilli viimas. Seoses sellega meenutasin seal ka ise vaikselt oma esimesse klassi minekut, hilisemast ajast jäid osad abituriendid ka meelde...

Mind viisid kooli 2 noormeest. Mulle on ikka koguaeg mehed meeldinud:) Ma küll natuke kartsin, ikkagi kahe hiiglasliku mehe vahel patseerida kuhugi metsa... (Põlva Ühisgümnaasiumi aktused toimusid enamasti Intsikurmus, see on mets, kus on laululava, kes veel ei teadnud...) Samas oleks just võinud end ju turvaliselt tunda? Teistel oli saatjateks üks abiturient, minul 2 meest- super:) Nad küsisid ka mu käest mitu korda, et kas ma äkki tahan ema järgi oodata, et kas ma kardan, aga ma vapralt raputasin pead ega astunud rongkäigust kõrvale. Lõpuks olin enda üle kohe päris uhke!

Pärast kevadel, kui pidime ise nemad koolist nö ära saatma, ei olnud mul enam küll meeles, millised täpselt need poisid olid, kes mind kooli tõid, aga kaks tükki krabasin endale sellegipoolest:D

Kusagilt hilisemast, ehk 5-9 klassist, on jäänud meelde üks üsna pikka kasvu turske tüüp, sest tal olid piiiiiiiiikad tagumikuni blondid juuksed. Selle vägeva patsi pärast ta mulle meeldiski:D

Üks blond oli ükskord veel, aga temast ma pikemalt ei räägi;)

Samas on inimesi, kes kinnitavad, et käisid minuga samas koolis ja ka samal ajal, vanusevahe ehk paar aastat, aga no tee või tina, mina pole neid näind ega kuulnud!!!!

Imelikud asjad on meelde jäänud... Elu ja mälu on üldse kummalised.

Bussijaamas

Noormees seisab koos kaaslase ja kohvriga Viljandi bussi ukse ees. Tal on üks küsimus bussijuhile:)

Mees: "Kas Te olete täis?"
Bussijuhi vastust kahjuks ei kuule.
Mees: "Ei, ma mõtlesin kas buss on täis?"

L490

Mäletate seda nohurohu reklaami, kus Peeter Oja kehastatud tohter ütleb, et kui miski nohu vastu ei aita, "...siis me võtame selle nina MAHA!!!"? Ma olin üsna veendunud, et sama "ravimeetod" toimiks ka mu peavalude puhul, et võtame pea maha...

Tabletid pole mu peavalu vastu kunagi eriti tõhusad olnud, aga nüüd ma leidsin ravi! Täiesti idiootne, aga nii see on: Thirty Seconds To Mars - "L490"!!! Tegelikult on sel laulul isegi kahtepidi toime- see võib peavalu nii tekitada kui ka ära võtta:)

Et mismoodi? Laulu alguses on umbes minut aega pininat, või undamist, kuidas soovite... Kui mul on peavalu ja ma kuulan seda laulu (kaasaarvatud pininat) hästi kõvasti kõrvaklappidest, siis mul kaob peavalu ära! Või on see undamine lihtsalt nii palju valusam, et peavalu pole pärast enam miskit tolle kõrval. Ei tea, aga mul saab kergem...

Samas, kui peavalu ei ole ja seda lugu kuulata, siis on see undamine ikka väga valus kuulata ja parimal juhul tekib sellest peavalu.

Ma olen ikka idiootne inimene... Aga mu peavalu on peale selle laulu kuulamist mitu korda laiali läinud. Nüüd ma katsetan seda asja täiesti teadlikult, kui nüüd ka toimib, siis on see mingi täielik magic lugu!

Kuskil allpool postituses on ta olemas, aga kes kaevata ei viitsi, siis siin ta on uuesti:

Häid jõule :)

Mul käis Päkapikk!!! Ükskord...

Eile õhtul otsisin voodivahelt taskurätikut, seda mille ma pisut varem sinna pistnud olin, ja leidsin ŠOKOLAADI!!!!! Sellise pisikese, mille peale oli joonistatud SUUSKADEL JÕULUVANA!!!!!

Huvitav, mis aastal see Päkapikk käis? Šokolaadi taha on kirjutatud "Parim enne: 21.09.10" seega ilmselt mitte viimaste jõulude ajal vaid aasta või paari eest... Niiet see suuskadel Jõuluvana passis mu padja alla vähemalt poolteist aastat!!! Väga kahtlane Jõuluvana.

Kas šokolaad läheb hapuks ka? Kuidas halvaks läinud šokolaad maitseb või välja näeb üldse? Ma arvan, et seda ei tea keegi, sest sellist asja polegi varem juhtunud, et šokolaad halvaks läheks, sest normaalsed inimesed söövad šoksi enne ära!

Minge metsa!

Ma käisin esmaspäeval metsas. Omaarust läksin seenele, aga rohkem sain pilte kui seeni... Nagu alati:) Mulle väga maitsevad seened, aga seekord lihtsalt ei olnud neid eriti palju ja kuna tühjade kätega ei saa ju ära tulla, tegingi pilte.



Mõnus ilm oli: natuke päikest ja natuke pilvi ja tuul. Mulle üldse meeldib mets ja metsas olla, aga eriti meeldib mulle kasemets! Ja seal ma olingi. Kuulasin kaskede kohinat ja mõtlesin, et minust ei saa kunagi linnatüdrukut, ma armastan metsa mühinat, puid enda ümber. Vaatasin läbi kase latvade sinist taevast ja valgeid pilvekesi- tõeline rõõm!

Päeva teises pooles jõudsin otsaga maale. Niitsin "muru"... Tegelikult ulatus see võimas ristik ja lõikehein poole sääreni ja kohati peaaegu põlvini, aga mu pisike elektriniiduk sai asjaga hakkama:) Kas te usute, et mulle jubedalt meeldib muru niita? Tohutult meeldib... Nautisin sajaga!

Korjasin vahepeal punaseid sõstraid ka. Igasugune marjade korjamine on ka hästi vahva minu arust. Ämber kõhu peal ja näppupidi põõsas:D Eriti äge on asja juures see, et mina ei pidanud pärast nende marjadega midagi tegema, lihtsalt korjasin ja olin põõsas õnnelik! Vaene tädi pidi neid pärast mitu päeva aurutama ja pudelisse-purki toppima.... Aga talvel jooja olen küll;)

Ma jõudsin nii palju ja ma sain nii palju selle päeva jooksul. Ma mõtlen seda, et see metsaskäik ja maal muruniitmine ja marjade korjamine küll väsitas, aga ma sain sealt niiiiiiii palju energiat, see oli tõeline puhkepäev, eemal igasugusest palavast ja nõmedast linnast ja igapäevastest väikestest muredest.

Saatke keegi mind metsa, palun?!

30STM

Ma ei saa jälle üle... Ja sellest laulust ka mitte! See lihtsalt on nii erikuradi hea!

Toru

Aigar pakib toru kilesse, et see kuskile saata. Kole toru on. Ma konstanteerin fakti, et see on TORU. Aigar kiidab, olen tubli, et aru sain.

Aigar: "E.P., E.P.! Tunned sellist meest?"
Mina: "Ei tunne."
Aigar: "Mina ka ei tunne, aga ma saadan talle toru!"

Koleda toru...

Lõpud

Vaatasin hiljuti Narnia kroonikate esimest filmi "Lõvi, nõid ja riidekapp". Kui film läbi sai, jäin näitlejate nimesid vahtima, järsku avastasin, et muusika taustal on jubehea! Üks laul sai läbi ja siis tuli järgmine, ka hea laul. Nii ma siis lugesin tiitrid lõpuni, et teada saada, mis laulud need olid.

Imogen Heap "Can't Take It In"





Eile vahtisin erinevaid Thirty Seconds To Mars'i videosid. Ma tõesti polnud neid kunagi näinud ega vaadanud... Ainult "Kings and Queens", "Closer To The Edge" ja loomulikult "A Beautiful Lie". Lõpuks siis nüüd võtsin aega ka peaaegu 14 minutit pikaks pm filmiks nimega "Hurricane". Sellest on tsenseeritud ja tsenseerimata variandid olemas. Esialgu vaatasin seda, kus aeg-ajalt ilmus ekraanile tekst "CENSORED", aga ma tahtsin toda teist ka vaadata:) Igaks juhuks, osa jäi ju nägemata:D:D Klikkisin tsenseeritud variandi all olevale lingile (ps, ma vahtisin neid videosid 30STM ametlikult juutuubi lehelt! http://www.youtube.com/user/30SecondsToMarsVEVO?blend=7&ob=5) ja mis ma vastuseks sain!!! Kõige armsama teksti, mis juutuubis üldse olla saab: "Sorry! The page you are looking for is not available in your region." Jah, mina armastan sind ka....

Võtsin ette järgmise video, mida ma näinud polnud ja jälle nunnu vastus: ""Thirty Seconds To Mars - Edge of the Earth" The uploader has not made this video available in your country." MISMÕTTES NAGU??????? Kus ma elan siis??? Kuul vä? Marsil? Mis on häda mu Euroopas asuval Eestil??? Püüa siis veel midagi vaadata ametlikke kanaleid ja teid pidi....

Lõpuks võtsin ette video, mida ma teadsin, et ma vaadata saan ja mis mulle meeldib: "A Beautiful Lie". Ma ausõna olen seda enne ka näinud, aga seda ma ei teadnud, et ka sellel on lõpus tiitrid! Ilmselt pole muusikakanalid neid kunagi näidanud, sest tiitrite taustaks on juba teine laul. Jõllitasin siis neid. Ühel hetkel ei saanud järsku aru, mis ekraanil kirjas on. Midagi oli nagu valesti, aga samas olid konksud nagu tuttavad ka:

TURN THIS OFF RIGHT NOW AND GO OUTSIDE AND BREATHE
LOVE THIRTY SECONDS TO MARS

Minge siis õue hingama, mina viibisin täna väljas kl 12-19... Käsivarred ja dekoltee põlesid ära, sääred jäid hoolimata lühikeste pükste kasutamisest valgeks! Aga see polnud praegu oluline... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et tiitrid on mõnikord uskumatult põnevad!

To the Mars and back

Teekond Marsile ja tagasi oli päris hull. See algas Tartust 7.40 rongiga, millele eelnes äratus kl 5, et eelmisel õhtul pesust tulnud poolmärg jakk kuivaks triikida ja kohvi juua jne...

Rongisõit oli jubbbbbe! 3.20 Tallinnasse sõita on liiiiga pikk aeg! Aga see-eest oli aega veel viimast kordamist teha enne eksamit, ehk siis kuulasime Marsi kogu see aeg;)

Silme eest jooksis mööda kuidagi õnnetu ja räämas maastik, mingi Eesti ilusa looduse pahupool või midagi sellist, igatahes läks muusika pildiga väga hästi kokku, ainult tagumik kippus kangeks jääma...

L490:


Tallinn võttis meid vastu päikesepaistega. Tassi kohvi jõudsime Balti jaama juures ära juua kui saabus esimene vihma- ja raheports.




Peale pisikest veeuputust suundusime vanalinna avastama. Väga kaugele me omadega ei jõudnud kui juba ründas äike. Ronisime aga riigivõimule lähemale, trepist üles, äikesele lähemale... Märg oli, väga märg ja hirmus. Aga mu veekindel meik oli veekindel! (Väga oluline info....) Õnneks läks see pilveke ka kiirelt mööda ja saime tõeliste turistidena (teiste turistide seas) pilte klõpsida.

Veidi veel turistitamist- Raekoja plats, Vabaduse väljak- ja siis lõunasöök Solarises Lidos. Ja siis tuli uni. Enam ei viitsinud kuskil kolada ja otsustasime lauluväljaku poole jalutama hakata. Läbi Kadrioru pargi. Vahepeal uurisime kindluse mõttes, et kas me ikka oleme nö õigel teel...

Olime küll:) Peale väga kahtlast metsavahe-lõiku olimegi laululava juures. Jõudsime liiga vara, läks veel umbes tund aega ootamist ja trügimist kuni meid platsile lasti. Esialgu saime ikka päris ette hea koha. Leidsime ka oma Rakverest tulnud sõbrad üles ja mõtlesime, et nüüd ongi elu lill! Ei olnud ta midagi.... Nagu ikka, kui oled hea seisukoha saanud, hakkavad su ees olevad inimesed kasvama... Aga no kuni tegu oli soojendusesinejatega, ei nutnud väga selle üle. Häda oli selles, et mida aeg edasi, seda kitsamaks meil läks ja lõpuks lahkusime veidi taha poole, et hingamisruumi oleks.

Soojendusesinejatel polnud väga viga. Nad isegi meeldisid mulle:)

Iiris















LCDMF















Von Hertzen Brothers













Jäi veel umbes pool tunnikest oodata selle ajani, mil 30 Seconds To Mars pidi lavale tulema.... Aina kitsamaks läks, keegi koguaeg togis või elas seljas või mõlemat. Järsku avastasin enda kõrvalt 2 noormeest, kellega koos olime rongiga Tallinna tulnud. Tore:)

Ja siis hakkas laval midagi toimuma. Päriselt! Kõik soojendajad olid oma laulud laulnud, järelikult oli see MARS! Samal ajal pressis mingi lätlaste või leedukate seltskond end täpselt minu kõrvalt läbi, trügisid lava ette. Ma jäin kuidagi nende külge kinni, jalgu mul kuskile liigutada polnud, lihtsalt vajusin nendega koos ettepoole. Mul tuli kohutav hirm, et kui ma kukun, siis trambitakse mind jalge alla ja ma saan surma. Krabasin rongi-tuttaval oranži jopega tüübil varrukast vist kinni, Riivo hoidis mind ka kinni, aga ma ei saanud midagi teha, mind tiriti lihtsalt kaasa. Üks idioot seletas kanges inglise keeles "I can't do anything my friends are pushing me!" Ma karjusin talle midagi eesti keeles vastu, ta vastas, et ta ei saa aru. Mina karjusin edasi ise mõtlesin, et kurat! ma ju oskan inglise keelt, kuidas mul midagi meelde ei tule, et talle öelda. Igatahes lõpuks taipasin, et ainult mu pisike seljakott on nende trügijate vahel kinni, kiskusin selle ära ja siis sai juba Riivo mind püsti hoida ja tahapoole vedada.

Kui tundsin veidi ruumi enda ümber, keerasin näoga taas lava poole, sest "A Beautiful Lie" algas. See on üks parimaid lugusid neil, ma tahtsin seda näha ja kuulda ja kuulata. Otsustasin, et see käputäis idioote lihtsalt ei riku minu kontserti ära! Ma värisesin üleni, alguses kartsin, et ma ei püsi üldse enam jalgel, aga üritasin laulule keskenduda. Videoekraanil jooksis laulu video, üritasin ka lavalt Jaredit leida, vahepeal ta isegi vilksas ka minu nägemisulatusse, aga üldiselt tundus, et olime liiga kaugel, et midagi näha. Aga ma siiski natuke suutsin kuulata seda lugu (mis minu arvates oli kontserdi esimene laul).

"A Beautiful Lie":


Järgmine lugu oli "Attack". Seda suutsin ma juba üsna korralikult kaasa laulda "Run away, run away, I'll attack..." Ma ju jooksingi minema, sest mingid lätakad või letakad ründasid, krt!

Kolmas laul, järjekordne nende üks parimaid "Search And Destroy". Laulsin kaasa kõvasti ja valesti ning filmisin. Selle laulu lõpuga Jared päästis lõplikult mulle kontserdi! Ta hakkas oma "jump-jump-jump!" harjutust tegema sinna otsa tuli sihuke möla, et naera puruks :D:D ("What the fuck was that?!?":D:D) Vähemalt minul kohapeal oli naljakas ja ma unustasin lõplikult oma paanika. Keegi filmis natuke parema kvaliteediga seda laulu ja Jaredi möla:

Search And Destroy:


Aeg-ajalt oli siiski kuulda-tunda, et tal jääb häälest pisut puudu, tal oli tõesti hääl ära. Aga samas laulis ta siiski hästi, ma päriselt usun, et ta andis endast parima ja päris korralikult tuli välja:)

Osad laulud esitas Jared üksi. Jutustas rahvaga, küsis, mis laule me kuulda tahame. Muuhulgas jäi pikalt ühte tüdrukut jõllitama, kes talle "I love you!" karjus:) Väga armas, et ta üldse märkas teda:)

Nii laulis ta ka "100 Suns". Kuidagi kohutavalt kurvalt kõlas see laul video taustal, mis ekraanil jooksis. Igasuguste relvade ja tulistamise ja sõja vahele ilmusid rahusõnumid:

*Peace is nor merely a distant goal that we seek, but a means by witch we arrive at that goal.
-Martin Luther King jr.

*Peace cannot be achieved through violence, it can only be achieved through understanding.
-Albert Einstein

*Only the dead have seen the end of war.
-Plato

100 Suns


Natuke nalja tegi ka. Kogu kontserdi oli laval neil kaameramees, kes neid ja rahvast filmis. Jaredil tuli geniaalne idee teha videolõik, kus kaamera on seljaga rahva poole ja filmib Jaredit ütlemas, et Eesti kontserdile ei tulnud kedagi, sest ilm oli jubekehva ja siis keerati kaamera rahva poole ja Jared karjus "This is Estoniaaaaaa!" kuni meie kaamerale "Jee!" tegime:D Ja siis ajas oma niigi suured silmad veel suuremaks ja lõpetas aktsiooni sõnadega "Holy shit, Estoniaaaaaaa!".



Neile meeldis Eesti, tegelt ka! Jared ütles, et kui ta oleks teadnud, et siin kuskil nii äge riik ja rahvas on, siis nad oleks juba varem siia tulnud:) See muidugi meeldis rahvale, peale järjekordset "Jee'd" meelitas ta meid pisut veel: "I think I'm gonna move here!" ("Ma arvan, et ma kolin siia elama!"). Pole ka ime, kui nii hästi kaasa lauldakse:

The Kill:


Ja "Alibi"... Sõnad saavad otsa, varsti pöördun tagasi tavapärase "niii-kuradi-äge-oli!!!" teksti juurde... Üks mu lemmikuid, jälle:

Alibi:


Jared ütles, et ta õige pisut laulab ka "Hurricane'i". Ei tea, kas päriselt ka plaaniti see lugu ära jätta?!? Hästi ei usu, aga mine tea... Igatahes on see järjekordne lemmik, laul mida ma kontserdil vägagi ootasin:) Kuigi jah, hääl sai tal vahepeal otsa, aga ikkagi oli super!

Hurricane:


Nii, kas on mu lugejate hulgas keegi, kes julgeb väita, et Artjom Savitski esitas järgmist laulu paremini??? Ahhhh?!

Closer To The Edge:


Veel üks ütlemata hää laul on "Night Of The Hunter"! See on see laul, mille ajal ma alati joosta tahaks. Jared jooksis laval ainult natuke selle laulu ajal, suurema osa ajast oli ta rohkem nagu põrkepall:

Night of the Hunter:


Viimaseks lauluks, "Kings And Queens" ajaks saavad alati osad fännid lavale koos bändiga tšillima. Said ka meie Rakvere-sõbrad! Meist poole noorema kukeharjaga noormehe üle on mul eriti hea meel:) Sai mälestuseks ka Shannoni trummipulga ja Tomo medika;) Nii waffa!!!

Kings And Queens:


30 Seconds To Mars lahkusid lavalt sõnadega "See you soon!" Loodame küll nii, sest ma läheks nende kontserdile kindlasti veel! Mulle meeldib üldiselt nende muusika, mitte päris kõik laulud, aga siiski suur osa kuuluvad lemmikute hulka. Ja Jared oma mölaga on lihtsalt lahe:D:D Ta ei kõlanud sealt kuidagi võltsilt kui ta publikut kiitis vms, ta oli lihtsalt üliäge!

Aga üks asi veel kontserdi alguse kohta... Seda, et kontserdi esimene laul oli hoopis "Escape" mitte "A Beautiful Lie" lugesin ma Elu24-st! Mõtlesin siis välja, et see muusika küll võis olla sellest laulust, kui mul trügimine algas. Nüüd juutuubi videodest nägin ja kuulsin, et Jared laulis ikka ka seda laulu, et polnud ainult muusika. Vot nii suur oli minu paanika, et olles keset platsi lauluväljakul ma EI KUULNUD seda laulu absoluutselt!!!! Laulu esimesed sõnad on "Time to escape..." ja viimane rida (koor): "This is war!". Huvitav, kas neil endil ka on aimu, kui täppi nad oma esimese lauluga panevad? Mina pidingi põgenema, sest seal läks sõjaks! Kuigi tegelikult on neil viimase plaadi nimi ka "This is war", aga ikkagi...

PS1. Kitarri mängida Jared ei oska... Sorry...
PS2. Videod ei ole minu tehtud, need on lihtsalt pakutavatest parimad, mis ma juutuubist leidsin.
PS3. Pildid ON minu tehtud:)

Hästi loogilist teed pidi tulime koju. Öö veetsime Rakveres! Pool järgmist päeva ka. Kolasime veidi linnas ja õhtupoolikul jõudsime Tartusse tagasi. Natuke vähe aega jäi Rakvere jaoks, saime tõesti ainult natuke jalutada, Tarva üle kontrollida ja kõik. Peab tagasi minema;)














Hullult ägedad 36 tundi olid!!! Hoolimata hetkelisest surmahirmust oli kontsert hästi lahe ja turismi pool reisist ka. Iga kell teeks uuesti, eriti kontserdi;)



PS4. Midaiganes see blogi ka ei väidaks, see jutt saab postitatud 5. juulil veidi peale 11 päeval! Täpselt kaks nädalat peale kontserti.