Kallid poliitikud!
Ma tean, teil ei ole kerge. Enne kui ma kaagutama hakkan, üks väike meeldetuletus: paljud inimesed on kaotanud osa või kogu oma sissetuleku ja neil pole tuleviku osas mingit kindlust, kas töö ja seega ka palk ikka säilib, või ootab koondamine, pankrot- meil pole ka kerge.
Minu palve teile: kui teilt küsitakse midagi, siis VASTAKE KÜSIMUSELE! Ja kui vastust ei tea, siis öelge: "Ma ei tea!" Ärge hakake heietama seda, kuidas me peame tänama eesliini töötajaid (ma vihkan seda sõnapaari, see kõlab kuidagi... napakalt) ja ärme hakka ka muid loetelusid lihtsalt nämmutama. Inimesed tahavad selget vastust! Päriselt selget vastust, mitte seda, et ütleme lause algusesse sõnapaari "väga selgelt" ja siis järgneb sellele ikka 2 minutit hämamist.
Ma pole üldse selle vastu, et peetakse meeles neid inimesi, kes praegu end katki rabavad, ka moraalset tuge on vaja, seega on mul soovitus ka: tehke nimekiri kõigist, absoluutselt kõigist, keda peate vajalikuks tänada ja siis iga intervjuu alguses võtke see välja ning lugege ette. Nii saavad kohe tänusõnad ära öeldud ja on ehk võimalik keskenduda küsimustele vastamisele.
Lihtne palve, eksole? Katsuge hakkama saada!
Ma ei tahtnud ju isegi võlukeppi näha!** :D
*; ** "Armastus kolme apelsini vastu"- kes sai aru, see sai. Kui sa ei saanud aru, las olla, pole tähtis.
No comments:
Post a Comment