Eelmise postituse meeleolu pole kuskile kadunud. Nii et kes ei taha mu vingumist lugeda, külastage lehekülge www.ohtuleht.ee, seal on alati midagi naljakat: "Naomi välgutas kannikaid, Jenna Jameson demonstreeris sääri"...
Ma tegin täna üle nädala süüa. Kuulasin samal ajal muusikat ja mõtlesin oma elu üle järele. Ma leidsin tohutult palju asju, mis mulle ei meeldi, millega ma rahul ei ole, mida ma ei taha, aga mitte midagi head ja positiivset. Ma ei taha mitte midagi? Tegelikult ma ei tea, mida ma tahan, mul ei ole ühtegi põhjust järgmisel hommikul ärkamiseks.
Eelmise nädala alguses ei viitsinud ma isegi teha nägu, et kõik on korras. Seda öeldi ka päris mitu korda mulle, et ma olen kuidagi kurb, liiga vaikne... Aga lihtsam on vist naeratada, nagu midagi poleks viga, siis ei pea vastama küsimusele "Mis sul viga on?"... Sest ma ei tea sellele vastust. Midagi pole viga.... Vist... Aga mille pagana pärast ma õnnelik peaks olema???? Nädala teise poole olen ma taas "head nägu" teinud. Igaks juhuks, äkki mõni hakkab muidu muretsema...
Ma siiralt soovin, et mul oleks mingi eesmärk, mille nimel elada, mille nimel pingutada. Aga ei ole. Teadmine, et ma ei tea, mida ma tahan või mida oma eluga peale hakata, ajab jubedalt närvi. Peaks kuhugi poole jooksu panema, aga suunda ei ole. Ma olen hästi kõrgete seintega ruumis, siin ei ole nurki ega väljapääsu, on vaid ringikujuline rada, mida mööda ma iga päev pooleldi tigedana, pooleldi kurvana trambin. Hetkel olen ma kindel, et väljaspool seda ruumi ei oota mind miski ega keegi, ma ei püüagi siit välja saada. Ometi pole ma rahul sellega, kus ma olen.
Ja mida see vingumine nüüd siis annab? Mitte midagi. Mitte miski ei anna mitte midagi. Kui ma mitte midagi ei taha, siis ma peaks ju rahul olema? Aga ei ole. Ja nüüd läks mul mitte millelegi mõtlemise peale juhe lühisesse....
Tead, Maarja, mine p*****! Sa oled nõme!
ehk aitaks,kui paned kirja kõik need asjad, mis närvidele käivad?
ReplyDelete