Vol3... a-ha!

Täna 2 nädalat tagasi sel ajal olin ma juba tagasiteel a-ha kontserdilt Lätist. Ma vist ei suutnud midagi asjalikku öelda ega mõelda... Lihtsalt... Mulle niiiiiiiväga meeldis!!!! Ega ma siiani ei oska muud asjalikumat öelda:)

Just got up today
And my thoughts are miles away
With you

Ma olen nüüd 2 nädalat jälle a-ha'd kuulanud. Nende lugude ajal, mida nad kontserdil esitasid, tuleb kohe eriti kurb tuju, sest ma tahaks uuesti sinna kontserdile. Aga ma tean, et ma ei saa enam mitte kunagi näha-kuulda a-ha kontserti! Ja see on nii pagana ebaõiglane!!!! Ma arvan, et ma ei suuda seda kunagi kellelegi lõpuni selgeks teha, kuiväga nad mulle meeldivad! Mul jääb tõesti sõnadest puudu.

I need some time now on my own
Leave my loneliness alone
To lick my wounds

Kohati mõtlen, et see on ikka täitsa ebanormaalne, kui palju see bänd ja nende looming mulle korda läheb! Ja see, et nad oma tegevuse lõpetavad... Kui ma veidi rohkem kui aasta tagasi lugesin nende kodulehelt uudist, et nad lõplikult laiali lähvad, siis ma nutsin!!! Usute? Mis Teil muud üle jääb... Lollakas? Kindlasti!

You will never get over me
I'll never got under you
Whenever our voices speak
It's never our minds that meet

Millegipärast arvasin kunagi varem, et nii palju saab muusika korda minna ainult selle autorile endale, aga praeguseks on kogunenud juba väga palju laule, mis mind nutma ajavad. Järelikult neis on midagi... Midagi, mis korda läheb; midagi, mis mulle mõjub. (Suur osa neist lauludest kuulub a-ha loomingu hulka.)

You say it's getting better
You say it's allright
But I never felt darkness
Like I feel it tonight

Aga teate, miks mul kontserdil esimese laulu ajal klomp kurgus oli??? Suurest rõõmust, et ma lõpuks jõudsin a-ha kontserdile, et ma lõpuks ometi sain ühe "unistuse" täidetud, mis sellest, et see nii mõttetu tundub teiste jaoks! Normaalsed inimesed unistavad hoopis tähtsamatest asjadest...

This is how it has to be
No more us and no more we

Ja miks mul ülejäänud kontserdi ajal pisarad silma tikkusid? See a-ha on laivis niiii f****** hea!!!!! Morten Harket laulis ikka üliväga hästi ja tal on niiiiiiii super hääl!!!! Nad on igati super- nii ilus ja hea oli, et nutma ajas! Vot! Ja loomulikut see ka, et VIIMANE...

Here I stand and face the rain
I know that nothing's gonna be the same again
I fear for what tomorrow brings

Pagan, ma olen ikka idioot.... Ega nad surnud pole- mida ma vingun, eksju? Nad on kõik umbes viiekümnesed (+/-5 aastat) ja a-ha on kestnud 25 aastat, see on pool nende elust. Sõna otseses mõttes. Oleks ebareaalne, et nad jätkavad "kuni surm neid lahutab"... Eks ongi õigem lõpetada tipus olles, kus nad praegu on. Mitte lõpmatult ponnistada edasi, kuni nad tüütuks muutuvad, kuni kedagi enam ei huvita, mida nad teevad ja keegi enam kontserditele ei tule.... Loogiline otsus nende poolt ju.

Hush
Wipe your tears away
There's never a forever thing

Aga see ei tähenda, et see mulle meeldiks!!!! Mul on ikkagi nii jubedalt kahju... Ja seda enam on mul hea meel, et ma Lätti jõudsin! Ma oleks sinna vist ka jalgsi läinud, kui muud võimalust poleks olnud....!!!
PS! Ikka ja jälle- mu lemmikread neilt:

So if you're careful
You won't get hurt
But if you're careful all the time
Then what's it worth?

Ma siis nüüd kuulan neid edasi ja katsun kuidagi üle saada...:) Mis ma teha saan, kui niiväga meeldib...

Oh, "sleep" you wrote "sleep, my dear"
In a letter somewhere

Oh, but how can I sleep with your voice in my head
With an ocean between us and room in my bed

Äkki keegi teab, kuidas mind ravida? Reet Linna kontsert näiteks ei aidanud... :P



Et Te maitse suhu saaksite sellest, mida mina nägin-kuulsin (ja Sina, Evely, vaatad ka kõik videod ära!!!):

"Butterfly, Butterfly (The Last Hurrah)":


"Foot Of The Mountain":



"Stay On These Roads":



"Manhattan Skyline":



"Take On Me":